Interneti kasutamine jääb Eesti elanikel hiljutise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringu kohaselt üha vähem rahapuuduse või oskuste taha.
Rahapuudus või oskuste puudumine on üha vähem interneti kasutamisel takistuseks
16. mai 2010, 12:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi uuringu kohaselt kasutab internetti 76 protsenti ehk ligikaudu 777 000 16-74-aastast elanikku.
Uuring näites, et iga neljas 16-74-aastane ehk ca 247 000 selles vanusevahemikus eestimaalast ei ole mitte kunagi internetti kasutanud. Ligi 80 protsenti nendest inimestest on 50-aastased või vanemad.
Sellega on Eesti IT-tiiger tegemas kiiremaid samme, kui riik ette oskas näha. Infoühiskonna arengukava nägi ette, et 75 protsendini kasvab internetikasutajate osakaal elanikkonnast alles 2013. aastaks.
2008. aastal põhjendas ligi 60 protsenti internetti mitte kasutajatest seda rahapuudusega kalli arvuti ostmiseks ning interneti kasutamise oskuse puudumisega.
Värske uuring näitab nendes numbrites olulist paranemist. Oskuste puudumisega põhjendas interneti mittekasutamist vaid 32 protsenti vastanutest ning rahapuudusega 37 protsenti vastanutest.
Samas kasvab nende inimeste osakaal, kes ei näe interneti kasutamises vajadust või kasu, mis see neile toob.
70 protsenti interneti mittekasutajatest ei plaani seda ka tulevikus kasutama hakata. Märkimisväärne on, et selliste inimeste osakaal on viimaste aastatega interneti mittekasutajate seas kasvanud.
Riigi Infosüsteemide Infoühiskonna arengu analüüsis on toodud seoses nende numbritega välja ka teatud oht Eesti ühiskonnale. Analüüs leiab, et jääb risk, et elanikkond jaguneb «inforikasteks» ja «infovaeseteks», kellest viimaste puhul tekib oht infoühiskonnas väljatõugatuks muutuda.
Ministeeriumi hinnangul on just 50-64-aastaste seast viimaste aastate jooksul enim internetikasutajaid lisandunud.