Punane Bellingshausen

Erki Tammiksaar
, teadusajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

Eesti rahva ajalugu on lahutamatult põimunud siinmail pikka aega meie üle valitsenud (balti)sakslaste ja venelaste ajalooga.

 Veel 1940. aastal kirjutas viimane Eesti Vabariigi riigikontrolör Karl Soonpää oma päevikus, et talle teeb muret «emapiimaga sisseimetud vaen sakslaste vastu meie rahva keskel». Ometigi oli siis juba 20 aastat möödas baltisaksa mõisnike võimu murdmisest ja maa natsionaliseerimisest. Selle saksavihaga on ka seletatav, miks 1930. aastatel väljaantud «Eesti biograafilises leksikonis» polnud Vene ja Rootsi valitsejate kõrval äramärkimist leidnud mitte ühtegi nimekat baltisaksa mereväelast alates esimesest Vene ümbermaailmasõitjast Adam Johann von Krusensternist ja lõpetades Antarktika vetes seilanud Fabian Gottlieb von Bellings­hauseniga.

Edasi tuli elada külma sõja puhkemise tõttu äärmuseni politiseeritud Nõukogude Liidu vabariikide peres, mille loogiline ideoloogiline samm oli nõukogude arhiivide põhjal ümber kirjutada maailma teaduse ajalugu ning näidata Vene teaduse prioriteetsust paljudes maailma jaoks olulistes teaduslikes avastustes ning ka geograafilises uurimises. Seda otsustas parteile meeldida püüdnud Nõukogude Liidu teaduste akadeemia üldkogu jaanuaris 1949.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles