Ministeeriumid ei ole töökeskkonda kujundades võtnud eraldi arvesse puuetega inimeste vajadusi, näitas võrdõigusvoliniku kantselei küsitlus. Mitme ministeeriumi hoonesse ei pääse liikumispuudega inimene kõrvalise abita ligi.
Volinik: ministeeriumid ei arvesta oma töökeskkonnas puuetega inimestega
17. detsember 2013, 14:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrdõigusvolinik andis ministeeriumidele mitmeid soovitusi, kuidas tagada puuetega inimeste senisest ulatuslikum värbamine ning eeldused puuetega inimeste töötamiseks ministeeriumides. Volinik rõhutas vajadust luua takistusteta juurdepääs ning kutsus ministeeriume üles julgustama puuetega inimesi tööle kandideerima.
Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul on võrdse kohtlemise seaduse järgi tööandjal kohustus teha pingutusi puuetega inimestele võimaluste loomiseks. «Praegu on paljud puuetega inimesed pealesunnitud abituse olukorras, kus neil ei ole võimalustki tulla ise toime ja olla rahul oma eluga,» ütles Sepper.
«Hoolekande tagamine puuetega inimestele on üksnes miinimumkohustus, mida riik peab täitma. Eesmärk peab olema luua keskkond, kus erinevate vajaduste ja võimetega inimesed saavad anda ühiskonnas oma panuse, tehes tööd, mis neile meeldib ja mis vastab nende haridusele ning võimetele,» rõhutas Sepper.
Ta lisas, et avalik teenistus peaks puuetega inimeste värbamisel ja võrdsete võimaluste tagamise küsimuses olema eeskujuks ja suunanäitajaks erasektorile.
Küsitluse tulemustest selgus, et endiselt on osades ministeeriumides liikumispuudega inimestele tagamata takistusteta juurdepääs hoonele. Samuti leidis osa ministeeriume, et piisab sellest, kui juurdepääs on tagatud esimesele korrusele või hoonesse pääseb siis, kui ratastoolis isikul on kaasas abiline. Võrdõigusvoliniku hinnangul ei saa seda pidada juurdepääsuks, mis lubaks ratastoolis inimesel igapäevaselt kõrvalise abita ministeeriumis tööl käia.
Enamikul ministeeriumidest puudusid nii lühema- kui ka pikemaajalised programmid ning eesmärgid värbamaks tööle senisest enam puudega inimesi. Eraldi programmid puuduvad ka puudega inimeste koolitamiseks ning praktikakohti kavandades ei ole mõeldud noortele puuetega inimestele.
Ministeeriumidel on probleeme ka veebilehtede ligipääsetavusega ning teadlikkus erivajadustega inimeste poolt mugavalt kasutatavast sisseseadest, näiteks universaaldisainist on samuti puudulik.
Küsitluse tulemustele tuginedes teeb võrdõigusvolinik rea ettepanekuid, mida nii avaliku kui ka erasektori tööandjad peaksid silmas pidama, et tagada puuetega inimestele senisest paremad võimalused saada tööd ning koolitust.
Võrdõigusvolinik soovitab:
- koostada tegevuskava, et värvata senisest enam puuetega töötajaid. Tegevuskava peaks panema paika eesmärgid ning nende saavutamise vahendid, sh mida on vaja värbamise ja puuetega inimeste töötamise võimaldamiseks teha töökeskkonnas, millist koolitust on vaja personalitöötajatel jms;
- lisada töökuulutustesse viide, et kandideerima on oodatud ka puudega inimesed. Viide töökuulutuses julgustaks puudega inimesi rohkem kandideerima ning näitaks, et tulevane tööandja on vajaduse korral valmis tegema töökeskkonnas muudatusi ka puudega töötaja tarvis;
- tagada puuetega inimestele takistusteta juurdepääs hoonele ja liikumine hoone sees. Juurdepääs hoonele ning ligipääs töö- või koosolekuruumidele peab olema tagatud selliselt, et inimene saaks sõltumata puudest ning kõrvalise isiku abita iseseisvalt ja ilma suuremate takistusteta sihtkohta ning kasutada tööks vajalikke ruume ja sisseseadet. Lisaks liikumispuudega inimeste juurdepääsule tuleb tagada ka vaegnägijate turvalisus;
- muuta asutuste veebilehed hõlpsalt kasutatavaks ka puuetega inimestele;
- tagada puudega töötajatele paindlikud töövormid, sh võimaldada osalist tööaega;
- kujundada töökeskkond lähtuvalt universaaldisaini põhimõtetest.