Karistusseadustiku planeeritavad muudatused teevad suvilatesse ja ka näiteks kontoritesse sissemurdmistest väärteo nagu näiteks bussis piletita sõit.
Suvilasse murdmine muutub kuriteost väärteoks
18. detsember 2013, 00:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis leidub hulgi inimesi, kes on pöördunud pärast pikka talve kevadel suvekodusse ja avastanud, et keegi on majas niisama elanud ja/või viinud ära kõik alates pliidirauast ja lõpetades muruniidukiga. Praegu on see igal juhul kuritegu ehk omavoliline sissetung võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale.
Äsja riigikogu kätte jõudnud karistusseadustiku muutmise seadus muudab aga suvilasse sissemurdmise väärteoks, mille eest karistatakse rahatrahvi või arestiga. Trahvi saab määrata seejuures kuni 1200 eurot ning aresti kuni 30 päeva, sellal kui seni võis anda kriminaalkuriteo eest rahalise karistuse või panna kuni kolmeks aastaks rootsi kardinate taha.
Plaanitava seadusemuudatusega jääb siiski kuriteoks eluruumi tungimine, aga ka vägivallaga toime pandud sissetung. Seadus ei pane eluruumi mõistet täpselt paika, aga üks varasem riigikohtu lahend kinnitab, et suvila ei ole eluruum. Mõistagi pole eluruumid ka laudad ja küünid, kontorid ja tehased.
Enamasti tungitakse praegu majadesse eesmärgiga sealt midagi varastada, harvemini niisama pidutseda või mõnda aega elada. Seadus määrab karistuse siiski ühe ja karmima paragrahvi järgi, mis tähendab, et juhul kui majja sisse tungitakse, ei lähe rohkem kui 64-eurose varguse puhul käiku mitte sissetungi, vaid varguse paragrahv. Kui aga vargus jääb alla 64 euro, siis on see praeguse seaduse järgi vaid väärtegu ning sel juhul karistataksegi kangema, omavolilise sissetungi paragrahvi alusel.
Plaanitavate muudatuste järgi nihutatakse ka vargusega tekitatud kriminaalse kahju alampiiri 64 eurolt 200 eurole. Niisiis võib edaspidi tungida suvilasse, garaaži või kontorisse sisse ja varastada sealt kraami 199 euro väärtuses, ilma et vahelejäämisel järgneks kriminaalkaristus.
Omavolilised sissetungid hoidsid mullu 1927 juhuga registreeritud kuritegude edetabelis lausa neljandat kohta. Justiitsministeeriumi tehtud statistika kohaselt on neist eluruumidesse murdmisi aga vaid circa neljandik. Seadusemuudatused jõustuvad plaani kohaselt ülejärgmise aasta jaanuarist ja siis peaks statistika näitama hüppelist kuritegevuse langust.
Justiitsministeeriumi asekantsleri, politseiameti peadirektori ja juristidest suvilaomanike ning varguseohvrite hinnanguid loe Postimehe paberväljaandest või Postimees Plussist.