Biojäätmetel põhinev soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam Aravetel võimaldab asendada üle 90 protsendi fossiilkütustel põhinevast soojusenergiast kohalikul taastuvkütusel baseeruva odavama energiaga, kasutades kütusena lehmalägast eralduvat biogaasi. 2009. aasta lõpul toetusotsuse saanud jaam andis esimese elektritoodangu 2012. aasta juulis.
Tugevam ja rikkam kogukond
26. augustil kooskõlastas konkurentsiamet Aravete aleviku kaugküttepiirkonnale soojuse uue piirhinna 83,34 eurot koos käibemaksuga senise 95,68 euro asemel – hind vähenes 12,8 protsenti. Lisaks sellele muutusele tunnetab Ambla vallavanema Rait Pihelgase sõnul kogukond sedagi, et piirkond areneb.
«Tegemist oli suure investeeringuga ning see annab kindluse, et siia investeeritakse ja luuakse töökohti,» selgitab Pihelgas. Ta peab euroliidu rahadega toetatud projekti puhul oluliseks sedagi, et kohalikel biojäätmetel töötava koostootmisjaamaga propageeritakse keskkonnasäästlikku tootmist.
Biogaasijaamu saab rajada maakohtadesse ning lautade lähedusse, selgitab Keskkonnainvesteeringute Keskuse energeetika juhtivkoordinaator Siim Umbleja – investeeringuga kaasnevad aga suured kulud tehnovõrkude rajamiseks. Siin on oluline märkida, et laudakompleksid asuvad tiheasustusalalt eemal ning olemasolevad elektrivõrgud on rajatud üksnes tarbimise tagamiseks, mitte elektrienergia tootmiseks. «Elektrienergia hajatootmine suurendab aga varustuskindlust ning peaks Eesti vajadustest sõltuvalt vähendama ka põlevkivi kasutamist Narva soojuselektrijaamades,» lisab Umbleja.
Põhjalik eeltöö
2008. aasta alguses asutatud ettevõte Baltic Biogas OÜ asus aktiivselt tegutsema ja otsima biogaasijaama rajamiseks sobivaid asukohti ning sai hea kontakti ettevõttega Aravete Agro OÜ – nii asutasid kaks ettevõtet 20. märtsil 2008 ühisettevõtte Aravete Biogaas OÜ ning asusid projekti koostöös arendama.
«Projekti arendamise alguses oli selge, et projekti valmimiseks on mitmed olulised eeldused,» meenutab osaühingu Aravete Biogaas juhatuse liige Henry Uljas. Tema sõnul sai projekti finantseerida vaid investeeringutoetuse kaudu, samuti arvutati välja, et projekt tasub ära vaid juhul, kui toodetav elektrienergia on subsideeritud taastuvenergia tasuga.
Uljase sõnul oli tähtis seegi, et biogaasijaamal oleks piisav toorainevoog ning lisatulu tuleks koostootmisjaamas toodetava soojusenergia müügist.
«Olulisim edasiminek oli positiivse toetusotsuse saamine 2009. aasta lõpul, mil Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu eraldati projektile Euroopa Regionaalarengu Fondist natuke üle 1,4 miljoni euro,» räägib Uljas.
Aravete biogaasil põhineva koostootmisjaama ehitustegevus algas augustis 2011 – selleks ajaks oli Uljase sõnul tekkinud investoril ka mõningane kindlus elektrituruseadusega määratud toetusskeemide püsivuse kohta, kuna pikalt kõlas jutt toetuste tagantjärele vähendamise teemal.
Nii saadi kinnitus ka pangafinantseeringule ja allkirjastati elektriliitumisleping Elektrileviga. «Viimase puhul on tegemist keeruka ja pikaajalise protsessiga,» räägib Uljas. Lõppinvesteeringuks jäi umbes 5,9 miljonit eurot, valminud biogaasijaam andis esimese elektritoodangu juulis 2012.
Vähenenud õhusaaste
«Ilma Euroopa Regionaalarengu Fondist saadud toetuseta ei oleks projekt realiseerunud,» selgitab Uljas. «Vastasel korral poleks pangad tõenäoliselt omaosaluse tarbeks laenu andnud,» lisab Siim Umbleja Keskkonnainvesteeringute Keskusest.
Praeguseks on projekti tagajärjel vähenenud nii õhusaaste lehmaläga hoiustamisest kui ka läga põllule laotamisel tekkiv hais ning alanenud soojusenergia hind Aravete asulas. «Ettevõttes on saanud tööd kaks täisajaga ja üks osalise ajaga töötaja, mitmed kohalikud ettevõtjad on aga saanud jaamale osutada tooraineveo teenuseid,» kommenteerib Uljas.
2009. aastal toimunud taotlusvoorus oli Aravetele planeeritud koostootmisjaama kõrval hindamises veel kolm biogaasijaama taotlust, mida Euroopa Regionaalarengu Fond finantseeris. Aravete jaama kõrval on nüüdseks valminud veel kaks ning viimane toetuse saanud jaamadest valmib aasta lõpuks Tartu lähedal Ilmatsalus.
Toetusskeem fossiilkütuste tarbimise vähendamiseks ja taastuvenergiaallikate osakaalu suurendamiseks Eestis töötati välja ERFi vahendeid kasutades.