Rootsi otsustas, et annab varjupaika mitmele afgaanile, kes on NATO rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAFi) missioonil nende heaks tõlkidena töötanud.
Rootsi andis oma afgaani tõlkidele varjupaika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on hea meel, et koostöö relvajõududega tähendab, et esimesed tõlgid ja nende pered on nüüd turvaliselt Rootsi pinnal,» teatas migratsiooniameti esindaja Mikael Ribbenvik.
Rootsi raadio teatel ei soovinud ei kaitsejõud ega migratsiooniamet täpsustada, palju nende palgal olnud afgaane Rootsi tulla sai.
Lisaks tõlkidele, kes on avaldanud korduvalt muret oma julgeoleku pärast siis, kui rahvusvahelised väed Afganistanist lahkuvad, on neile varjupaiga pakkumisele toetust avaldanud ka Rootsi armee. Kaitseväelaste sõnul seaks kohaliku personali eest mitte hoolitsemine ohtu nende tulevased rahvusvahelised missioonid.
«Sellises keskkonnas on tõlk absoluutselt elutähtis osa operatsioonist,» selgitas kaitseväe juhataja Sverker Göransson aasta alguses, kui tõlkide küsimus üles kerkis. «Kui me tahame ka tulevikus töötada ja värvata inimesi ükskõik millises riigis, peavad tõlgid teadma, et me hoolitseme nende eest.»
2012. aasta suvel esitas Rootsile asüülitaotluse 24 nende heaks töötanud afgaani tõlki. Siis öeldi, et iga taotlust vaadatakse eraldi.