Omavalitsus jättis inimese abita

Irina Kablukova
, Den za Dnjomi ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühel jubedal päeval oleksid väiksed poisid võinud jääda emata, keda keegi ei kiirustanud kopsupõletikuga haiglasse viima.
Ühel jubedal päeval oleksid väiksed poisid võinud jääda emata, keda keegi ei kiirustanud kopsupõletikuga haiglasse viima. Foto: illustratsioon: Eero Barndõk

Loksa 40-aastase elaniku Marina (nimi muudetud – I. K.) normaalne elu lõppes 2007. aastal, kui tema tervis jukerdama hakkas ja arstid leidsid, et ta on juba ligi kaks aastat olnud immuunpuudulikkuse viiruse kandja. Teatavasti on viirust võimalik kontrolli all hoida, aga mitte sellest lahti saada.

Muidugi piisab niisugusest uudisest, et meeleheitesse sattuda, lisaks selgus, et HIV-positiivne on ka Marina noorem laps. «Eks isa autasustas meid sellega. Ma sain alles siis teada, et ta oli varem narkomaan ning HIV on pärit sellest ajast. Kust siis veel?» märgib Marina.

Ta jätkab võitlust oma tervise eest, kuid talle on pidevalt arstiabi vaja. Näiteks ägeneb tal kord kolme kuu jooksul mõni haigus ja siis tuleb kutsuda kiirabi. Üks niisugune väljakutse ajendas Marinat toimetuse poole pöörduma. Võõras hoolimatus pidi äärepealt jalust lööma ema, kes kasvatab kaht last.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles