P, 3.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vaata, millised tänavad lähevad uuel aastal Tallinnas remonti

Rivo Veski
, reporter
Vaata, millised tänavad lähevad uuel aastal Tallinnas remonti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Repro

Tallinna tuleva aasta linnaeelarves on arvestatud teede ja tänavate remondiks ning rekonstrueerimiseks kokku 25 miljonit eurot, mis on seni suurim välisrahastuseta tee-ehituseks ettenähtud rahaline vahend.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul läks käesoleva aasta 1. detsembri seisuga Tallinnas teedeehituse peale 35, 3 miljonit eurot, millest 8,1 miljonit kulus kapitaalremondi ja rekonstrueerimise peale, teine 8,1 teehoolduse peale, kokku 16,2 miljonit.

Ülejäänud vahendid kogu eelarve ulatuses suunas linn Ülemiste ristmiku kaasrahastusse, mis moodustas kogu ristmiku maksumusest 25 protsenti. Nende vahendite eest kokku sai linn 22,9 kilomeetrit uut teekatet (sh Ülemiste 7,4) ning uusi kergliiklusteid 10,57 kilomeetrit (sh Ülemiste 6,63).

Et Tallinna teed muutuksid praegusest rahuldavast heaks, tuleks järgmise viie aasta jooksul leida teede ja tänavate remondi ja rekonstrueerimise eelarvereale 35-40 miljonit eurot. «See oleks ühtlasi ka ligilähedane summa, millest linna ehitusjõudlus üle käiks. Eelseisva aasta eelarve 25 miljonit, mis on puhtalt linna enda vahendid, on tegelikult tänavate korrashoiu rahastuse osas suur samm edasi selle eelnimetatud ideaalolukorra suunas,» leiab Klandorf.

Uue aasta tee-ehitusplaanide suurimaks objektiks peab Klandorf tööde jätkumist Haabersti ringil, mille ehitab linn välisvahendite toeta. «Valmib ringristmiku välimine rada ning järgmiseks etapiks pärast n-ö maapealseid töid jääb võimalus rajada viadukt üle ringristmiku suunaga Keila poole.»

Teine suure ehitusmahuga töö, mis uuel aastal linna ees ootab, on Pärnu maantee viadukti remont ning trammitee ja tänava rekonstrueerimine Vabaduse väljakult kuni viaduktini. Lahendust, mida kasutati Tartu maanteel, kus trammitee viidi tänava ühte äärde, Pärnu maanteel arutluse all olnud pole. «Pärnu maanteel oleks selline lahendus keerulisem. Kuna teele jääb suur ristmik ja on palju teisi ristuvaid teid, segaks see elanike elu rohkem, kui praegu, mil trammitee on tee keskel, kuhu ta ilmselt ka jääb.»

Kava järgi peaks kehvas seisus Hiiu tänav uue katte alla saama. Parandama asutakse ka Kotka tänava lõiku, kus on sadevee äravooluga probleeme. «See on koht, kus tuleb tööde tegemiseks minna maa alla ja vahetada trasse ning hiljem teekate taastada.»

Betoonteede ajastu algus

Palju kõneainet tekitanud plaan betoneerida tänavalõik Tallinnas, et testida selle eeliseid asfaltkatte ees, saab uuel aastal projekteerimisega hoo sisse. Esimese betoontee ehitust võib Tallinnas näha juba 2015. aastal. «Mõistagi tuleb rõhutada, et teekatte täielik asendamine betooniga ei ole võimalik, kuna linnatänavate all paikneb palju kommunikatsioone, millele ligipääs oleks siis raskendatud,» selgitas Klandorf, et betoonkatet on oluliselt raskem nii lõhkuda kui ka taastada.

Testbetoonteelõik tuleb viiesaja meetri pikkune ning üksnes ehitusega ei lõpe sellel tehtavad tööd. «Siis järgnevad mõõtmised, katsetused ning vaatlused, kuidas see koormusele ja ilmastikutingimustele vastu peab,» märkis Klandorf.

Betooniga katmist näeb linn ühena teiste seas võimalikuna Peterburi teel. «Ülemiste ristmik ja Väo ristmik on mõlemad küll suurepäraselt välja ehitatud, kuid neid ühendav tee on nii kehvas seisus, et seda sõites kukuvad hambad välja,» tõdes Klandorf ning lisas et testbetoonlõik võiks anda kinnitust selle vastupidavusest ning võimalusest seda kasutada teekattematerjalina linna suunduvatel suurematel magistraalidel.

Lisaks testteelõigule on linnal plaan leida ka bussitaskutele parim kattematerjal. «Siingi oleme kaalunud betooni ja kavas on tuleval aastal teha kolm seesugust bussipeatust.»

Lisaks suurematele taastustöödele Tammsaare teel, Õismäe ringil, Akadeemia teel ja Kadaka tee lõpus on eelarves plaan jätkata väiksemate tänavate ja kvartalisiseste teede remondiga. Eelarves on selleks ette nähtud 2,5 miljonit eurot.

Küllaltki mahuka eelarve kokkuvõtteks ütleb Klandorf, et valikud, milliseid lõike teha ja milliseid mitte langetab linn ennekõike mõeldes linnaelanike peale – ehk mida on neile tarvis.

Riigi ja linna erimeelsused jätkuvad

«Kui riigi kaasrahastust uue aasta projektides pole, siis seda põhjusel, et meie valikud ei läinud nende prioriteetidega kokku,» viitab Klandorf riigi soovile arendada transiidiveoks vajalikke teid, ennekõike kurikuulsat Põhjaväila.

Klandorfi hinnangul on kohaliku omavalitsuse ülesanne seista selles elavate inimeste heaolu eest ning hoida korras ja parandada neid teid, mis on otseselt nende elutegevuseks vajalikud. «Põhjaväil on mahult niivõrd suur projekt ning oma kasutuselt ei ole ta linnaelaniku jaoks nii prioriteetne, et linn peaks üksi selle planeerimisele ressursse kulutama. Linn võib siin riigile abiks olla, aga kindlasti mitte nii suures mahus nagu Ülemiste ristmiku ehitamisel, kus linna kaasrahastus kattis 25 protsenti kogu ehituse eelarvest,» selgitas Klandorf.

Ülemiste ristmikku planeerides ei teatud arvestada ka teise osalt linna alale planeeritava riikliku suurprojektiga Rail Balticuga. «Kui uue raudtee rajamiseks tuleb äsjavalminud Ülemiste ristmikku lammutama hakata, on linna sinna suunatud raha ju sisuliselt maha visatud,» ütles Klandorf.

Paljud suuremad linna läbivad magistraalid võiksid Klandorfi sõnul olla riigi hallata. «Meie hea meelega suurtes projektides ei osale, vaid püüame hoida korras olemasolevat tänavatevõrku, mis on esmatähtis Tallinna elanikule.»

Kalamaja jalakäijasõbalike tänavate arendamine jätkub

Elanike huvide arvestamise ja kahepoolse sujuva koostöö hea näite toob Klandorf Kalamajast, kus Telliskivi selts ja linn on suutnud teineteist abistades möödunud aastal rekonstrueerida kaks tänavat – Telliskivi ja Soo – ning viimase näitel toonud uudse, kuid välismaal paljukasutatud lahenduse, kus tänavale jäeti vaid üks sõidurada ning jalakäijatele ja jalgratturitele loodi liiklemiseks kaks korda rohkem ruumi juurde.

«Kalamaja on kant, kus on võimalik madala hoonestuse ja küllaltki väikese liikluskoormuse tõttu seesuguseid lahendusi kasutada,» ütles Klandorf.

Senitehtu osas on plaanis rakendada head tagasisidet pälvinud teedeehitust ka teiste Kalamaja tänavate peal. Detsembrikuu algul oli linnapeal Edgar Savisaarel kohtumine Telliskivi seltsiga, kus neid edaspidiseid plaane arutati. Kõne all oli Vana-Kalamaja tänav.

«See polnud kohtumine kohtumise pärast, vaid kokku lepiti üsna konkreetsed suunad ning edasi kohtub selts koos kommunaalametiga juba linnaplaneerimises linnaarhitektiga, et täpsustada, millised lahendused sellele tänavale sobiksid,» andis Klandorf ülevaate töös olevatest plaanidest seoses Kalamajaga.

Klandorfi sõnul on linnavalitsus alati avatud koostööle seltsidega, kuid ootavad sellisel juhul ka nendepoolset koostöövalmidust. «Seltsid, kes on n-ö protestiseltsid ning kes sisulises koostööks valmis pole, nendega ei saa ka meie arvestada,» leiab Klandorf.

Märksõnad
Tagasi üles