Järgmisel aastal alustab tegevust ühtne hädaabinumber 112

Häirekeskus.

FOTO: Priit Simson

Tuleva aasta lõpus alustab tegevust ühtne hädaabinumber 112, kuhu helistades saab abi nii politsei-, pääste- kui ka kiirabiväljakutsete puhul, praegu tegutsev politsei lühinumber 110 lõpetab tegevuse.

Praeguse kava järgi alustab ühtne hädaabinumber 112 tegevust tuleva aasta 1. novembril, ütles siseminister Ken-Marti Vaher Postimehele.

Vaheri sõnul on ühtse numbri kasutuselevõtmise peamine eesmärk lihtsus ja selgus.

«Viis aastat tagasi läbiviidud uuring näitas, et 80 protsenti Eesti inimesi soovis ainult ühte hädaabinumbrit, et oleks selgem, kuhu kriisiolukorras helistada. 112 on hea number ka seetõttu, et väga paljud Euroopa riigid kasutavad just seda numbrikombinatsiooni,» märkis Vaher.

Praegu toimiv politsei lühinumber 110 suunatakse esialgu edasi 112 numbrile, seega saavad esialgu häirekeskusega ühendust ka need inimesed, kes esialgu vanast harjumusest politsei lühinumbrile helistavad.

«Ma usun, et üleminek saab olema sujuv ja inimesed harjuvad ühtse numbriga kiiresti ära. Me kavatseme enne ühtsele hädaabinumbrile üleminekut aktiivselt sõnumit levitada, et edaspidi saab olema üks ja ainus number. Ma olen veendunud, et tuleva aasta 1. novembrist kulub lühike aeg, kui kõik inimesed on endale teadvustanud, et ka politseilt saab edaspidi abi numbrilt 112,» rääkis Vaher.

Siseminister nentis, et kuigi ühtsele hädaabinumbrile üleminekuga tegeleb siseministeerium, moodustavad politsei- ja päästeväljakutsed kõigist hädaabikõnedest väikese osa. «85 protsenti hädaabiteadetest on kiirabiteated, üheksa protsenti on politsei- ja kuus on päästeväljakutsed,» lausus Vaher.

Ühtset hädaabinumbrit teenindama hakkavad päästekorraldajad saavad praegu väljaõpet Väike-Maarja päästekoolis. Päästekorraldajate väljaõpe ühtse 112 numbri teenindamiseks algas juba 2011. aastal.

«Päästekorraldajad peavad olema valmis kõrgel tasemel töötlema nii politsei, pääste, kui ka kiirabi kõnesid. Järgmise aasta alguses valmistutakse ette üleminekuks. Häirekeskustes töötavad inimesed peavad olema loomulikult motiveeritud ja selleks on meil järgmise aasta eelarves ette nähtud palgatõus,» sõnas Vaher.

Kokku tõuseb tuleval aastal palk 225 häirekeskuse teenistujal.

Kõige madalamalt tasustatud erialase haridusega päästekorraldajate palgatõus on vähemalt 10 protsenti. Näiteks tõuseb erialase haridusega päästekorraldaja kõige madalam  palk 635 eurolt 700 euroni.

Kõikide regionaalsete keskuste logistikute ning valvevahetuse juhtide palk tõuseb vähemalt neli protsenti.

Protsessijuhtide ja ekspertide palk tõuseb vähemalt üheksa protsenti. Näiteks tõuseb protsessijuhtidel madalaim palk 930 eurolt 1025 euroni ja ekspertidel 1076 eurolt 1185 euroni. Häirekeskuse regionaalse keskuse juhataja asetäitja palk tõuseb 1151 eurolt 1320 euroni.

Tagasi üles