Viie kuu pärast toimuvad europarlamendi valimised on omamoodi vahevalimisteks 2015. aasta riigikogu valimiste eel, kuna jõujooned on üle aastate Eesti sisepoliitikas teravad ja ettearvamatud.
Erakondade tipud katsuvad jõudu kevadel
28. detsember 2013, 00:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on õhus mitu küsimust: kas Keskerakonna juht Edgar Savisaar ikka kandideerib eurosaadikuks või võtab selge sihi riigikogu valimistele ning peaministriks pürgimisele? Kui kandideerib eurovolinik Siim Kallas, kas siis Savisaar julgeb talle kaotamisega riskida? Kui palju on erakondadel pärast kohalikke valimisi ja enne üliolulisi riigikogu valimisi raha, mida kulutada?
Mida teeb peaminister Andrus Ansip ja kas europarlamendi valimistest saab avang Reformierakonna uue juhi, ühe suursoosiku Urmast Paeti välja mängimiseks? Millise esinumbriga suudavad üllatada sotsiaaldemokraadid? Jagub välja mängitavast kuuest europarlamendikohast ikka kõigile parlamendierakondadele või jääb keegi sootuks ilma, sest unustada ei saa üksikkandidaate?
Esitletakse uut liidrit?
Ettevalmistused erakondades käivad. Jaanuaris hakkab Reformierakond koostama uut programmi, mille esimeseks peatükiks saab olema euroliit ja välispoliitika. «Loodan, et kandideerima tulevad meie välispoliitika raskekahurid Urmas Paet ja Siim Kallas. Ma ei välista, et välispoliitika orbiidile lendab järgmiste eurovalimistega mõni uus tulevikutegija,» ütles erakonna peasekretär Martin Kukk.
Kohalikel valimistel sisepoliitikas kõrgele tõusnud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juhtfiguur Eerik-Niiles Kross pole kandideerimisotsust veel langetanud. «Üldiselt üritan tegutseda seal, kus mulle tundub, et minust võiks kõige rohkem kasu olla. Kaalun seda võimalust,» lubas Kross.
Eelmistel europarlamendi valimistel 2009. aastal jäi Keskerakonnal puudu vaid kuus häält, et võtta kolm saadikukohta ehk pooled. Keskerakond on praegugi kõige populaarsem partei Eestis. Kross ennustas, et Savisaar kandideerib ka ise, sest tal ei ole Jüri Ratase kõrval Euroopa liinil ühtki tõsiseltvõetavat nime.
«Savisaar ei saa riskida eurovalimiste kaotusega. Arvan, et ta proovib seekord ka mõne eriti eestivaenuliku poliitiku Euroopasse läkitada, näiteks Yana Toomi,» pakkus Kross.
Ta pidas tõenäoliseks, et Reformierakond teeb oma liidrivahetusest ühtaegu eurovalimiste kampaania ja see võib hästi õnnestuda, kuivõrd Paet sobib erakonda üle võtma, samal ajal euroasjadest rääkides. Oluliseks taustaküsimuseks pidas Kross seda, mis argumentidega proovitakse Andrus Ansip Euroopa Komisjoni manööverdada.
«Nagu ma aru saan, teeb Reformierakond praegu nägu, et kunagine kokkulepe Mart Laar komisjonääriks läkitada ei laiene IRLile. Minu arvates saaks Reformierakond pretendeerida komisjonääri kohale vaid juhul, kui IRL sellest kohast loobuks. See vastaks koalitsiooni poliitilisele kultuurile,» tõi Kross välja ühe pingekoha võimuliidus.