Juhtkiri: klubide näidispoomine või spordi hädatapp?

Kui maksu- ja tolliamet kirjutab rahandus- ja kultuuriministeeriumile tekkinud kahtlustest, et maksuvabade stipendiumide nime alla makstakse spordiklubides tegelikult töötasu, siis tekib tahtmine külmalt küsida: miks alles nüüd?

Maksuamet on kolme lastespordiklubi vastu esitanud kümnetesse tuhandetesse ulatuvad maksunõuded. Ometi on see, et spordiklubid sotsiaal-, tulu-, töötuskindlustusmaksu ning pensionikindlustuseks minevate kulude pealt kokku hoidmiseks palga asemel stipendiume makstavad, teada juba aastaid. Nagu ka see, et stipendiumi saavatel treeneritel ja abipersonalil puuduvad sotsiaalsed garantiid, mida palgatöö tegemine annab.

Kindlasti ei tohiks töötasu-stipendiumi küsimuses maksuametit nahutada – nemad teevad ainult oma tööd. Küll aga tuleb küsida, et kui on teada säärane segane süsteem, siis miks alustatakse olukorra lahendamist ristikäiguga klubide vastu, mitte aga aruteluga süsteemi muutmiseks seadusandlikul tasandil? Või haarati n-ö härjal sarvist, et tekitada ka spordiringkondades suuremat valmisolekut aruteluks? Seegi on võimalik, sest süsteemi kritiseerimisele vaatamata pole jõulisi algatusi alaliitudelt näha olnud, kuigi enamikul neist on eesotsas just nimelt mõni poliitik.