Tallinna reisisadama piirkond on end, teadagi - Soomest saabuvatele turistidele orienteerinud. Nii on mitmed ettevõtted, kauplused ja teised teenindavad asutused paigutanud oma tegutsemiskoha fassaadile võõrkeelseid silte, kus eesti keel on vaid n-ö seaduse pärast. On aga ka neid juhte, kus eesti keel on üldse ära unustatud.
Fotod: sadamaalal võtab võimust soome ja inglise keel
30. detsember 2013, 10:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk kommenteeris sadama leide ning tõdes, et nii mõnelgi juhul on keeleseadusest mööda vaadatud.
«Teabekandjatega, kus on eestikeelne teave olemas, pole probleeme. «Tere tulemast» või «soodsaim pood sadamas» eesti ja soome keeles annab teavet nii eestlasele kui soomlasele. Cash & Carry on tõlgitud laomüügiks, nii see võib ka olla. Lahtiolekuajad on nii eesti kui ka soome keeles,» märkis Tomusk.
Kuna alkohol on rahvusvaheliselt tuntud sõna, siis mitmed alkopoodide nimed Tomuski hinnangul probleemsed pole. «Firma nime ALCoEXPRESS puhul võib tekkida küsimus, kas eestlasest tarbijale on piisava selgusega selgeks tehtud, et tegemist on alkoholipoega. Selle puhul esitaksime tõenäoliselt nõude lisada eestikeelne teave pakutavate kaupade kohta. Suure tõenäosusega see nõue vaidlustatakse, kuna nimes sisalduv rahvusvaheline lühend «ALC» peaks olema kõikidele klientidele arusaadav. Praegu on raske ennustada, kumb arvamus jääks peale,» ütleb Tomusk.
Nutika lahendusega SuperAlko sadamapood on paigutanud oma lao fassaadile suure reklaambänneri, millel seisab veebiaadress www.viinarannasta.ee, milles on küll soomekeelne sõna, kuid kuna tegu on veebiaadressiga, siis sellele mingeid keelenõudeid ei rakendu.
«ALKOPÖRSSI on taas vaieldav, «ALKO» viitab selgelt alkoholile, «PÖRSSI» on aga tõenäoliselt ettevõtte liiginimetus (pood, kauplus), mis keeleseaduse kohaselt peaks olema eestikeelne. Esmamulje põhjal teeks ettepaneku lisada eestikeelne liiginimetus,» tõi Tomusk välja.
«Grill-Baar Lautanen on ka oma nime eesti keelde tõlkinud (Taldrik), seda aga seadus ei nõua, sest nimede tõlkimise kommet meil ei ole. Piisaks ka eestikeelsest liiginimetusest Grill-Baar. Sushi Baariga on kõik korras, «TATTOO» puhul aga puudub eestikeelne teave pakutavate teenuste kohta, see tuleks lisada.»
Sadamarketi fassaadil paiknev toidukauplusele viitav kolmkeelsus on samuti igati korrektne. «Toidukauplus-Foodstore-Ruokakauppa on korrektne, järgmistel «TATTOO» ja «Body Piercing» ning «Beauty Salon» aga puudub eestikeelne teave pakutavate teenuste ja ettevõtte liigi kohta. Seal tuleks see lisada.»
«Vineyard on kaupluse nimi, Alcostore aga ettevõtte liiginimetus, mis peab olema eestikeelne, sellele võib lisada võõrkeelse nimetuse. Siin eestikeelne nimetus puudub.»
«Veebiaadressi www.ALKO.ee juures on võõrkeelne üleskutse «Visit». Pole näha, et see kuskil ka eesti keeles oleks, samas ei sisalda see olulist tarbijateavet. Seda peaks ka teise nurga alt vaatama, siis on võimalik otsustada, kas teave vajab täiendamist.»
«Liviko ALCOSTORE puhul eeldan, et kaupluse uksel on eestikeelne teave olemas. Kuna ALCOSTORE on kaubamärk, ei pea eestikeelne teave olema sama suur kui võõrkeelne, see võib olla ka sissepääsu juures ning väiksem,» selgitas Tomusk.