Lugeja kehvas seisus parklatest: mille eest ma maksan?
Lisatud Europarki tegevjuhi kommentaar

Europargi lombirohke autoparkla Tallinna sadamas.

FOTO: ANDRES HAABU/PM/SCANPIX BALTICS

Postimehe Tallinna uudiste toimetuse poole pöördus murelik lugeja, kes küsis, miks Europark olematu kvaliteediga parklateenuse eest üldse raha küsida julgeb. Põhjus, miks parklate olukord nii kehv on, tuleneb Europarki tegevjuhi Karol Kovaneni sõnul sellest, et kõik need maalapid on valdavalt ajutised, kuid nõudluse tõttu hoitakse neid töös.

Europargi lombirohke autoparkla Tallinna sadamas.

FOTO: ANDRES HAABU/PM/SCANPIX BALTICS

Europargi lombirohke autoparkla Tallinna sadamas.

FOTO: ANDRES HAABU/PM/SCANPIX BALTICS

Europargi lombirohke autoparkla Tallinna sadamas.

FOTO: ANDRES HAABU/PM/SCANPIX BALTICS

Europargi lombirohke autoparkla Tallinna sadamas.

FOTO: ANDRES HAABU/PM/SCANPIX BALTICS

Europargi lombirohke autoparkla Tallinna sadamas.

FOTO: ANDRES HAABU/PM/SCANPIX BALTICS

«Selline vaatepilt, mis aegajalt - pärast vihmasid - mõnedel meie ajutiselt parklana kasutatavatel aladel avaneb, on kahjuks piinlik paratamatus. Mulle isiklikult ja meie firmale käib see muidugi au pihta eksponeerida oma logo selliste platside juures, aga kõik mis reaalselt teha annab, on tehtud. Alternatiiv oleks need alad lihtsalt parkimiseks sulgeda, kuid samas on klientide nõudlus olemas ning probleem kestab mõnda aega pärast vihmasadu,» kommenteeris Kovanen mõni päev tagasi Europarki Sadamarketi ees avanevat vaatepilti.

Konkreetselt Sadamarketi ees asuvat parklaplatsi on Europark käesoleval aastal tasandanud kokku kolmel korral. «Sellele alale oleme vedanud 120 tonni killustikku. Kokku oleme sellelaadsete parklate pinnase kohendamisse investeerinud ca 190 tuhat eurot sel aastal. Kahjuks läheb see raha ja materjal nagu «muti auku» ja jääb hoomamatuks, kuna osadel platsidel puudub vajalik kalle ning trenaaz - tugeva vihmasaju puhul pinnas ei jõua vett vastu võtta ja tekivad kõigele vaatamata lombid,» selgitas Kovanen.

Seetõttu on parkimisettevõtte jaoks sisuliselt tegu oma vahendite tuulde loopimisega. «Probleem on selles, et tegu on platsidega, millel peatselt algab ehitus, parkla perspektiiv on mõni kuu.»

Kehvas seisus parklaid kummitab kaks põhjust

Kovaneni sõnul on peaasjalikult kaks põhjust, miks pole võimalik korralike kallete ja kõvakattega pinda rajada. «Et investeering ennast tagasi maksaks, oleks vaja vähemalt viis aastast kindlust, et parkla püsib.»

Teine seik, mis on määravam, on seadusandlus. «Asfaltkatte rajamiseks tuleb täies ulatuses läbida planeeringu menetlus ning tühistada käimasolev planeering, ühesõnaga omanik peaks unustama büroohoone või kaubanduskeskuse. See ei ole isegi teoorias võimalik, sest selliste odavate parklate puhul, kus hind on 1,6 euri + käibemaks ööpäevas, katab parkla tulu enam-vähem maamaksu,» tõi Kovanen välja.

Omanikule tähendaks arendusprojektist loobumine asfaltiga kaetud parkla kasuks sisuliselt pankrotti, see pole alternatiiv ja nagu Kovanen ütles, oleks tegelik alternatiiv ala lihtsalt aiaga sulgeda.

«Samas on jällegi selliste odavate platside järele Tallinnas selge nõudlus. Ka antud juhul on vahetult selle parkla kõrval korralik asfaltplats, mille hind on kolm korda kallim. Paljud kliendid eelistavad siiski madalat hinda, kuigi kvaliteetse pinnasega püsivad parklad on vahetus läheduses,» märkis Kovanen.

Odavam ongi kehvem

Europarki valdav enamus opereeritavatest parkimiskohtadest asuvad parkimismajades või on püsivad kõvakattega parklad. «Siiski, kui uuest aastast maksab linnatänaval parkimise kolm eurot tunnis ja meie poolt opereeritavates suuremates parklates on hind kliendi jaoks 2 eurot ööpäevas, siis hind ongi see, mis kompenseerib teatud juhtudel ebasoodsama asukoha ja madalama kvaliteedi. Rõhutan, et klientidele on Europarki parklate seas alati alternatiiv parkimiseks paremas asukohas ja asfaltplatsil, kuid kallima hinnaga,» ütles Kovanen.

Kõnealuste ajutiste parklate aeg saab ühel hetkel kindlasti otsa - mitmed neist on tänase seisuga juba kehtiva detailplaneeringuga ning ootavad hetke, mil ehitus neil pihta hakkab. «Siis kaovad lombid, aga ka odavad hinnad,» märkis Kovanen.

Tagasi üles