Arutav ja arvav rahvas

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvakogu korralduslikke küsimusi arutavad sotsioloog Juhan Kivirähk ja kodanikuaktivist Urmo Kübar.
Rahvakogu korralduslikke küsimusi arutavad sotsioloog Juhan Kivirähk ja kodanikuaktivist Urmo Kübar. Foto: Liis Treimann

Nii aasta alguse Rahvakogu kui augustikuine Arvamusfestival, iseenesest eraldi ja üksteisest sõltumatud üritused, kõnelevad siiski ühest asjast: ei taha monoloogi, tahame kaasa rääkida, kaasa mõelda, kaasa otsustada.

Rahvakogu kodulehel ripub ka täna, detsembri lõpus üleval ajagraafik: ettepanekute kogumine jaanuaris 2013 – analüüs veebruaris 2013 – arutelupäev aprillis 2013 – seadusemuudatused aprillis 2013. Täpselt nii ka läks, välja arvatud viimane punkt: seadused on riigikogus endiselt muutmata. Kas see tähendab, et Rahvakogu kukkus läbi? Ei, nii öelda ei saa. Riigikogu ikkagi tegeleb Rahvakogu ettepanekutega, mitmes punktis on juba kokku lepitud ja lähikuudel seadusi ka muudetakse.

Suurendatakse parlamendist välja jäänud erakondade rahalist toetust, vähendatakse partei registreerimiseks nõutavate liikmete arvu, vähendatakse väiksemate erakondade kautsjonit, täpsustatakse erakondade rahastamise reegleid, keelatud annetuste sisu ja tagajärgi, suurendatakse järelevalve võimalusi. See ei tähenda, et Rahvakogu tehtud ettepanekud sada protsenti läbi lähevad, aga suund on nendes küsimustes selline, nagu Rahvakogu soovis. Seda möönab üks Rahvakogu korraldajaid, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles