Parteid vaikivad uue eurovoliniku osas veel mitu kuud
2. jaanuar 2014, 19:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakond ja IRL ei kavatse oma eurovoliniku kandidaatide osas veel mitu kuud kaarte avada. Kindlad ollakse vaid ühes: mõlemad tahavad sellele toolile enda liiget.
Olukord eurovoliniku valimisel sai pinget juurde täna pärast seda, kui IRLi esimees Urmas Reinsalu avalikustas, et tema hinnangul peaks järgmine Eesti kandidaat Euroopa Komisjoni tulema IRLi ridadest.
Reinsalu sõnul on selleks kaks põhjust. Esiteks oleks see kooskõlas poliitilise kultuuriga, kui Siim Kallase näol kaks perioodi Eesti volinikukohta enda käes hoidnud Reformierakond nüüd koalitsioonipartnerile võimaluse annaks.
Teiseks oleks IRLi kandidaat Reinsalu sõnul ka volinikuna mõjukam ja võiks saada Euroopa Komisjonis parema portfelli. Seda põhjusel, et IRLi esindaja saab kuuluma konservatiivseid jõudusid esindava Euroopa Rahvapartei tiiba, kes praeguste ennustuste kohaselt võidab 25. mail toimuvad Euroopa Parlamendi valimised.
Ma tänase seisuga ei arva, et volinikuks kandideerimise lõppotsust ollakse valmis tegema lähitulevikus.
«Juhan Parts on inimene, kes oma varasema CV-ga ja oma võimetelt oleks Eestile kindlasti hea volinik,» pakkus Reinsalu Postimehele.
Samas ei nõustunud ta avaldama, kas praegu puhkusel viibiv majandusminister on üldse kandideerimiseks nõusoleku andnud või kas temast saab IRLi ametlik kandidaat.
Paet: volinik olgu eelkõige ELi ekspert
Reformierakonna aseesimees, välisminister ja samuti võimalik tulevane volinik Urmas Paet on teist meelt. Tema sõnul tuleb parteilistest huvidest ettepoole seada põhimõte, et Eesti saaks pädevaima võimaliku voliniku. Teisisõnu peaks valitsus saatma Euroopasse inimese, kelle CV osutub konkurentidest tugevamaks.
«See inimene võiks olla selline, kellel on seal ka kõige lihtsam tööle asuda - eriti mis puudutab tema varasemat kogemust, kontakte ja üldse ELi arengute mõistmist,» leidis Paet. «Aeg-ajalt kipume alahindama Euroopa Liidu lähitulevikku ja mõju Eestile. Me ei tohi volinikukandidaadi osas allahindlust teha.»
Pole kahtlust, et enim Paeti nimetatud oskusi on just temal endal, aga ka peaminister Andrus Ansipil. Paet ei eitanud, et ka IRLi ridades võib ELi spetsialiste leiduda, kui vaadata väga laias spektris.
Parteidel pole kasulik praegu kaarte avada
Põhjus, miks parteid oma volinikukandidaatide osas kidakeelsed on, peitub ebakindluses.
Esiteks näeb protseduur ette, et Eesti volinikukandidaadi valib vabariigi valitsus peaministri ettepanekul ja tähtajani on veel palju aega – kandidaat tuleb esitada alles suve teises pooles, pärast 25. mail toimuvaid europarlamendi valimisi.
Nimed, keda valitsuse ette tuua, sõltuvad aga paljuski just valimistulemusest, sest valimistel põruval poliitikul või parteil on keeruline ka volinikukohale pretendeerida.
Kui Reformierakonna ja IRLi võimutasakaal peaks valimistel säilima, siis pole välistatud, et volinikukohast ilma jääv partei võib nõuda partnerilt kokkulepet, näiteks oma valimislubaduste kirjutamist 2015. ehk valimiste aasta riigieelarvesse.
Nagu Paet märgib, sõltub palju ka sellest, kas peaminister Andrus Ansip otsustab volinikuks püüelda või loobub sellest.
Millal siis ollakse valmis oma nimedega välja tulema?
«Ma usun, et mingi pilt hakkab kujunema ka siis, kui selgub, kes on kandidaadid Euroopa Parlamenti,» pakkus Paet. Seaduse järgi lõpeb Euroopa Parlamenti kandideerijate esitamine 10. aprillil.
«Aga ma tänase seisuga ei arva, et seda lõppotsust ollakse valmis tegema isegi nii lähitulevikus – pigem jääb see siiski sinna Euroopa Parlamendi endi valimiste aega.»
Paet tunnistas, et ka tema langetab volinikuks kandideerimise otsuse 25. mai paiku.