Blue Siriuse hukutasid laevajuhtide oskamatus ja liigne enesekindlus

Blue Sirius karil.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti vanima purjelaeva Blue Sirius hukutasid mullu augustis eelkõige laevajuhtide vähesed praktilised kogemused ning oma teadmiste ja oskuste ülehindamine, selgus veeteede ameti (VTA) ohutusjuurdluse aruandest.

Lisaks kolme väikelaeva juhtimise tunnistust omava inimese vähestele kogemustele ja oma oskuste ülehindamisele sai VTA aruande kohaselt Blue Siriusele saatuslikuks puudulik ettevalmistus meresõiduks, laeval olevate seadmete ja mehhanismide rikkis olek, laevajuhtide oskamatus määrata laeva asukohta ning üldjuhtimise ja meeskonnatöö puudumine, vahendab BNS uurimise aruannet.

Aruande kohaselt ei piisanud madalaveeliselt rannaalalt väljumiseks väikestest kursimuudatustest, lavajuhid ajasid segi madalikku tähistava Aegna tulepaagi rannamadala serva tähistava tulepoiga. Samuti ei kasutanud laevajuhid alusel olevaid sidevahendeid piisavalt.

VTA ekspert märkis aruandes, et laeval ei olnud täidetud hea merepraktika nõuded vaatluse osas, sest puudus pimedal ajal purjelaeval vajalik vaatleja vööris. Ebaregulaarse vaatluse tulemusel ei võetud vastu õigeaegseid otsuseid ja ei tehtud manöövreid madalikulesõidu vältimiseks.

Kolme väikelaeva juhitunnistust omava inimese juhitud Blue Sirius väljus Tallinna Vanasadama jahisadamast 9. augustil kell 19.45 ja pidi suunduma Viinistu sadamasse. Kokku viibis laeval 11 inimest, neist neli last. Laev käis Pirita jahisadamas tankimas, kust ta väljus kell 21.25. 20 minutit hiljem heisati laeval kolm purje ja stopati peamasin. Tuul oli selleks ajaks tugevnenud, puhudes vasakust pardast ja tekitades külglainetuse. Kiirus oli 5-6 sõlme, vahendab BNS aruannet.

Aruande kohaselt oli Viinistu sõit laeval olnud inimestele esmakordne. Kuna eeldati, et kohale jõutakse järgmise päeva hommikul, siis jagasid väikelaevajuhi tunnistusi omavad isikud vahiteenistuse pidamise vahikordadeks - esimeses vahis kell 20-24 seisis vahis väikelaevajuhi ja madrus-motoristi tunnistusega isik, südaööst kuni 4-ni pidi vahis seisma väikelaevajuhi tunnistusega laevaomanike ringi kuuluv isik, kes nimetas end «vastutavaks kapteniks».

Kell 22.15 lülitus iseeneslikult välja raadio ning elektronkaart «hakkas vilkuma», selgus aruandest. Hetk hiljem lülitus välja laeva siseruumide valgustus, sest akud olid tühjaks saanud. Et abimasin ei olnud töökorras, käivitati akude laadimiseks peamasin, mis seiskus kell 22.45 ega käivitunud enam. Hakkas sadama vihma ja vahisolev väikelaevajuht tuli ahtriroolilt üle roolimajas oleva rooli peale, proovides samal ajal käivitada peamasinat.

Teine väikelaevajuht - «vastutav kapten« - läks samal ajal tekile lapsi siseruumidesse kutsuma.

Seejärel saadeti laeva masinaruumi olukorda kontrollima tekimadruse kohuseid täitev lõbureisija, kellel oli «mõningane kogemus diiselmootoritega töötamisel, kuid puudus sellealane väljaõpe». Selgus, et kütusevoolik on ummistunud ja peamasin ei saanud kütet. Kuna kütusetanki ei puhastatud, siis võis arvata, et kütusefiltrid olid ummistunud. Laeva kõikumisel, sõites pikka aega külglaines, tõusid setted tanki põhjast ja liikudes mööda kütusetoru ummistasid toru ja filtrid, mille tagajärjel seiskus peamasin.

Peamasinat püüti korduvalt kuid tulemusteta käivitada, samal ajal liikus alus purjede toel madaliku suunas.

«Roolis olnud väikelaevajuhile soovitati teiste laevajuhtide poolt hoida kurssi vasakule, et mööduda Aegna saare kümne meetri samasügavusjoont tähistavast lõunapoolsest W-toodrist lääne poolt, nagu see on kohane heale merepraktikale. Väidetavalt vahisolev väikelaevajuht püüdis järgida neid nõuandeid, kuid see ei kajastu laeva liikumist näitaval videosalvestisel,» seisab aruandes. «Kell 22.55 liikus laev 5,2-sõlmese kiirusega möödudes Aegna saare lõunapoolsest W-toodrist 1,1 kaabeltau kauguselt ida poolt, mis ei ole soovitatud tegevus ega vasta heale merepraktikale.»

Kolmas väikelaevajuhi paberitega laevajuht tegeles samal ajal koos lõbureisijatest abilistega purjedega. «Alguses oli mõte rehvimise teel vähendada purjepinda, et peamasina käivitumisel langetada purjed. Kaaluti ka pautimist, see tähendab laeva pööramist ühelt halsilt teisele vööriga vastu tuult. Kuid sellest loobuti, sest kaheldi paudi õnnestumises. Loodeti, et suudetakse heisatud purjedega ja rooli abil jõuda tagasi ohutule kursile,» on kirjas aruandes.

Samal ajal liikus laev purjede jõul ja 6,3-sõlmese kiirusega otse Aegna saare Suurkari tähistava tulepaagi suunas. Laevajuhtide seletuskirjadest ja nende küsitlemisest selgus, et oodati peamasina käivitumist, et selle abil väljuda madalast veest ja liikuda ohutumale kursile.

Kell 23.05 puutus laeva kiil esimest korda vastu merepõhja, seejärel oli kuulda veel paari kolksatust vastu laevakere. Vahis olev väikelaevajuht oli roolimajas rooli taga, jälgides laeva liikumist. «Teise vahi väikelaevajuht tegeles ikka veel lastega, joostes mõnel korral ka roolimajast läbi, et saada selgust olukorrast masinaruumis. Lõbureisijast masinamees oli puhastanud selleks ajaks kütusevooliku ja ühendas selle peamasina külge. Siis pumpas ta diiselkütust kütusesüsteemi ja andis loa peamasina käivitamiseks. Hetk hiljem käivitas teise vahi väikelaevajuht peamasina, andes vahis olevale väikelaevajuhile käskluse hoida eesolevast tulepoist vasakule, minnes ise tekile purjesid langetama,» seisis aruandes.

Vahis olev väikelaevajuht hoidis väidetavalt rooliga 10-15 kraadi kurssi tulepoist vasakule, mis ei kajastu videosalvestisel. Prooviti ka rooli ja peamasinaga manööverdada, pannes rooli vasakusse pardasse ja andes alguses täiskäigu tagasi ning siis ka paaril korral täiskäigu edasi.

«Kuid need manöövrid tehti hilinenult ja ei andnud soovitud tulemust. Kuna purjesid ei oldud veel langetatud ja ankrut kardeti vette lasta, jätkas laev tuule ja inertsi mõjul edasiliikumist üle põhjakivide,» kirjutas VTA ekspert.

Madalikulesõit toimus Tallinn VTS radaripildi väljavõtte järgi kell 23.06. Laev seiskus nelja kaabeltau kaugusel tulepaagist ja kuue kaabeltau kaugusel Aegna saarest.

Laeval jätkati purjede langetamist. Jagati päästeveste lastele ning teistele lõbureisijatele, aidates neid selgapanemisel. Merevee tase laevaruumides tõusis kiiresti. Vastavalt päästjate juhtnööridele lasti laeval punaseid rakette ja põletati säratulesid. Kui päästjad laeva juurde saabusid, oli vööriosas ja masinaruumis juba 15 sentimeetrit vett. Kütuse leket ja reostuse ohtu ei olnud. Rool oli vasakus pardas ja peamasin töötas tagasikäigul. Madalikult vabanemine ainult laeva peamasina jõul ei olnud enam võimalik. Päästjad andsid käsu stopata käik laeval, mis koheselt täideti.

Sündmuste käigu kirjeldusele järgneb aruandes 18 punktiline laeva juhtimisel tehtud vigade analüüs, mis lõpeb tõdemusega, et asjaosaliste küsitlemise ajal testiti laevajuhi teadmisi meremärkide tundmise kohta. «Roolivahis olnud väikelaevajuhi teadmised selles valdkonnas olid puudulikud. Teine laevajuht keeldus testi tegemast,» vahendas BNS aruande koostanud VTA eksperdi väiteid.

Karilesõitmiste vältimiseks tulevikus soovitas VTA Blue Siriuse omanikel muuhulgas kaaluda väikelaevajuhtide kvalifikatsiooniga isikute edaspidist kasutamist laeval või suunata nad täiendavale väljaõppele. Samuti peaks omanikud viima töökorda laeva paigaldatud mehhanismid ja süsteemid ning tagama nende regulaarse hoolduse. Töökorras tuleks hoida ka navigatsiooniseadmed.

Praegu seisab Blue Siriuse vrakk Paljassaares kai peal ja selle omanikud pole loobunud mõttest Eesti vanim purjelaev taastada.

Tagasi üles