Aasta parim võrkpallur: endaga tuleb tööd teha

Mariel Gregor
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti naiste võrkpallikoondisega Aserbaidžaani Bakuusse MM-valikmängudele sõitnud Anu Ennok valiti teist aastat järjest Eesti parimaks naismängijaks. Soome liigas palliv 21-aastane nurgaründaja osaleb oma koduklubi Salo LP Viesti ridades ka eurosarjas.

«Veerandfinaalis tuleb kahjuks selline vastane, kelle vastu ilmselt ei saa kuidagi. Istanbuli Fenerbache on siiski Meistrite liiga võitja,» sõnab Ennok. «Kui kevadel Soomest kulla kätte saan, tahaks edasi astuda. Olen Saksamaa poole vaadanud, Bundesligas on korralik tase. Pilvedes ma ei hõlju ja näiteks Itaalia peale ma oma pikkuse tõttu ei mõtle (Ennok on 176 cm pikk – toim),» räägib ta lähitulevikust.

Viljandist pärit mängija karjäär liigub loogilist rada pidi. Eelmisel hooajal võitis ta Soomes Orivesi Ponnistusega pronksi ja sai lepingu soomlaste parima klubiga. Teadliku valiku võrkpalluriks saada tegi ta noorelt. «Juba lapsepõlves unistasin meistritiitlitest. Audentesese spordikooli polnud mul aga üldse plaanis minna, ent Viljandis polnud oma trennis enam vastaseid,» ütleb sel aastal ka Viljandi aasta naissportlaseks valitud mängija. «Et Viljandi Metall treenis niikuinii Tallinnas, sain võimaluse naistega trenni teha. Olin juba väiksena fanaatik – tahtsin õe järgi väga noorelt trenni minna, aga ei võetud veel. Audentes oli minu jaoks siiski treenimise ja mängimise võimalus. Ülikooli plaanin tulevikus samuti minna, aga eks seda jõuab veel teha, pea ei kao ju otsast ära,» räägib ta sportlaseks kujunemise kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles