Kirjastuste liit otsib peaministri tuge e-raamatute käibemaksu vähendamiseks

Luger.

FOTO: Margus Ansu

Eesti Kirjastuste Liit saatis peaminister Andrus Ansipile pöördumise, milles paluvad tema abi digiraamatute käibemaksu alandamiseks paberraamatutega samale tasemele.

Raamatute käibemaksumäär on Eestis 9 protsenti, et e-raamat on aga seaduse silmis elektrooniline teenus, kohaldub sellele üldine käibemaksumäär 20 protsenti. Küsimus ei ole Eesti seadusandjas, vaid sedasi näeb ett Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv.

Kirjastuste liidu hinnangul on see käibemaksudirektiiv diskrimineeriv, pärsib arengut teadus- ja haridusalase kirjastamise valdkonnas ning sunnib Euroopa kirjastajaid võistlema riikides  nagu USA, kus on digiväljaannetele kehtestatud nullkäibemaks.

Liit põhjendab oma seisukohta: «Nii, nagu raamatute käibemaks tähendab lugemise maksustamist, tähendab e-raamatute käibemaks tehnoloogilise progressi maksustamist: pole vahet, kas raamat on trükitud või digitaalses formaadis, allalaaditav või paberkandjal; see, mis tegelikult loeb, on sisu, millele tuleks kehtestada nii väike käibemaksumäär kui võimalik.»

«Mis tahes formaadis – digitaalses, trüki- ja audioformaadis – välja antud raamatute ja ajakirjade kasutegur on hästi teada: professionaalsel tasemel kirjastatud materjalid aitavad tõsta haridustaset ja lugemust, luua võimalusi elukvaliteedi parandamiseks ja täielikumaks tööhõiveks ning toetada ühiskondlikke arenguid,» kirjutab liidu juhatuse esimees Mart Jagomägi peaministrile.

«Just sellise ühiskondliku ja personaalse hüveolu nimel kehtestatigi trükitud väljaannetele madalam käibemaks, mis on jõus 26-s Euroopa Liidu 28-st liikmesriigist ja ka enamikus muu maailma riikides. Käibemaks on osutunud tõhusaks, paindlikuks ja neutraalseks vahendiks, mille abil toetada lugejaskonda,» leiab ta kirjas.

«Me ei taotle käibemaksurežiimile uute piirangute kehtestamist, vaid praeguse režiimi kohandamist tehnoloogilisele progressile ja selle tõsiasja tunnistamist, et raamatu väärtus ei sõltu selle formaadist ega viisist, kuidas lugeja selle kätte saab,» kinnitab kirjastuste liit pöördumises peaministri poole. «Kuid digitaalsete väljaannete käibemaksualane diskrimineerimine on väljakutse, millega me Teie abita toime ei tule.»

Seetõttu loodab liit, et peaminister teeb ettepaneku, mis tugevdaks teadmistepõhist majandust ja infoühiskonda, ühtlasi edendades lugemust ja e-kaubandust. «Eesti on harjunud ennast reklaamima kui e-riiki. Ka siin oleks Eestil hea võimalus vastavasisulise ettepaneku tegemisega teistele teed näidata,» leiab liit.

Ligi: e-raamatul on niigi hinnaeelis

Peaminister Andrus Ansip on sel nädalal puhkusel. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles Postimehele, et sel teemal on korduvalt juba varemgi arutatud ning meenutas, et euroliidu direktiivi järgi on e-raamat teenus, mitte raamat, ja seega ei ole tema käibemaksu määra alandamine küsimus. «Ka ei saa kahjuks kaotada makse, asendades nad meeldivate eelarvekuludega,» lausus Ligi.

«E-raamatu maksuerandi keelamisel direktiivis on ka see põhjus, et tal on hinnaeelis selletagi. Maksab luger, aga mitte nii palju kui raamaturiiul ja selle hõivatud põrandapind, mis maksu sisaldavad ja soodustust ei saa. Lugerit soodustades kerkiks küsimus soodustusest tahvelarvutile, edasi laua- ja sülearvutile, ja sealt edasi teleritele ja kodukinodele, kes justkui kannataksid, ning raadiotele ja nutifonidele, ja muu elektroonika ootab omakord õiglust. Aga keskkonnakaitsjad soovivad neile hoopis lisamakse.»

«Käibemaks on idee poolest neutraalne, poliitikud ei peaks üritama kaupu õilsuse järgi lahterdada ja tal ei peaks seega olema erandeid. Sotsiaal- või kultuuripoliitikat saab tõhusalt teha ikkagi kogutud, mitte kogumata maksude arvel. Näiteks Taanis ei ole ühtki käibemaksuerandit,» märkis Ligi.

«Raamatute maksuerandi väärtusele üldisemalt andis hinnangu mullune aasta kirjanik, kui nimetas enamust ilmuvast väärtusetuteks,» meenutas Ligi.

Ligi lisas, et maksuerandite nõrkus ilmneb alati, kui lähemalt vaadata, kuhu kulu läheb ja kuhu need edasi minema peaksid, kui kord laegas avatud.

«Ja kui tihti arvatakse, et  riigieelarve on prügikast, mille võib lihtsalt tühjendada, siis kultuuriarmastajad peavad meeles pidama, et Eestis toetub sellele kultuur - kaugelt rohkem kui üheski teises EL riigis. Järelikult on makse talle vaja. Minu arvates ei ole kultuurile vaja meelelahutuse maksusoodustusi ka seetõttu, et meelelahutus võtab kultuurilt tarbijat ära,» lausus Ligi.

Tagasi üles