T, 5.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ekspertide «kallis» meelemuutus päästis ehitusfirma süüpingist

Risto Berendson
, reporter
Ekspertide «kallis» meelemuutus päästis ehitusfirma süüpingist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jõhvi-Kukruse teelõigu ehitusel kasutatud materjal vastab ekspertide uuel hinnangul teistsugusest nimetusest hoolimata hanketingimustele ega halvenda maantee kvaliteeti.
Jõhvi-Kukruse teelõigu ehitusel kasutatud materjal vastab ekspertide uuel hinnangul teistsugusest nimetusest hoolimata hanketingimustele ega halvenda maantee kvaliteeti. Foto: Liis Treimann

Kolm aastat tagasi, 2010. aasta 16. novembri hommikul käivitas kaitsepolitsei oma viimaste aastate suurima läbiotsimisoperatsiooni.

Seitse kuud varem oli kapo algatanud uurimise, selgitamaks võimalikke rikkumisi mitmel eurorahaga valminud teelõigu ehitusel Eestis. Novembri alguses arvas kapo olevat õige aja nö. varjust välja tulla.

11. novembril allkirjastas toonane riigiprokurör Triin Bergmann läbiotsimismääruse, mis lubas kapol otsida läbi hulga neid eriti huvitanud objekte. Uurimistoimingute mastaapsuse tõttu kaasati operatsiooni poolsada ametnikku. Kapo isikkoosseisu arvestades on see erakordselt suur ressurss.

Oluline oli läbiotsimisi alustada enam-vähem üheaegselt. Operatsiooni alustati hommikul kell üheksa, kui läbiotsimisgrupid Toompuiesteel asuvast peakontorist «tööle» suundusid.

Esimesena jõudis «objektile» kohale üheksaliikmeline erigrupp. See oli Tallinna vanalinnas Harju tänaval asuvas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, kuhu on kapo peakontorist vaid mõne minuti tee.

Uurijad arvestasid, et neid ootas ministeeriumis pikk tööpäev. Läbi tuli töötada kantsler Marika Priske, transpordi eest vastutava asekantsleri Eero Pärgmäe ja veel kuue teedeehitusega seotud ministeeriumiametniku tööarvutid ja dokumentatsioon.

Alustuseks suunduti ministeeriumi IT-osakonda, kus suleti kõikide uurijaid huvitavate ametnike kasutajakontod ja kopeeriti nende meilbokside sisu. Kantsler Priske pidi loovutama oma 2005. aastast seisnud kalendermärkmikud ja edeva punase korpusega I-phone.

Apple nutitelefonist jäi ilma ka asekantsler Pärgmäe. Ministeeriumi tuulutamiseks tegid kaitsepolitseinikud korduvaid söögi ja puhkepause. 11 tundi hiljem, kell kaheksa õhtul, loeti läbiotsimine lõppenuks.

Veel suuremate jõududega – 12 ametnikku – sõideti puistama Laagris asuvat maanteeameti peakontorit. 9.20 alustatud toonase peadirektori Tamur Tsäkko ja teiste juhtivtöötajate kabinettide puistamine kestis koguni neliteist tundi - kella poole kaheteistkümneni õhtul.

Sellega võrreldes oli kell 9.30 alanud ja kuus ning pool tundi kestnud läbiotsimine Lasnamäel ehitusettevõtte Lemminkäineni peakontoris Betooni tänaval nagu jalutuskäik pargis. Ent need olid vaid suuremad objektid. Läbiotsimised käisid mõneski teises teedeehitusega seotud ettevõtte kontoris.

Selle loo kontekstis olulisi läbiotsimisi toimus sel päeval veel kolm. Kell 10.15 hommikul helises Tallinnas Taludevahe tänavas ühe korteri uksekell. Seal elas maanteeameti ehitusosakonna projektijuht Veiko Juudas, kelle lastetoa riiulilt viis kapo minema suure paki Jõhvi-Kukruse teelõigu ehitusega seotud dokumente.

Umbes samal ajal, kell 10.25 nõudis neljast kaitsepolitseinikust koosnev tiim, keda juhtis kuus kuud hiljem Lõuna-Eestis tulevahetuses hukkunud Tarmo Laul, sisselaskmist Viimsi vallas Randevere külas maanteeameti ehitusvaldkonna asedirektori Märt Puusti koju. Seal läks läbiotsijail kiiresti – tund ja kümme minutit.

Järgmisel, 17. novembri hommikul jätkati sealt, kus eelmine päev pooleli jäädi. Kell 10.15 alustati Laki tänaval asuva insenerfirma Ramboll Eesti peakontori puistamist.

Läbiotsimistelt kaasa viidud materjal – arvutid ja ettevõtete dokumentatsioon - oli tohutu. Selle läbitöötamine nõudis suurt põhjalikkust ja kaua aega. Uurijail kulus läbiotsimistel kaasaviidud materjali läbitöötamiseks poolteist aastat.

2012. aasta 28. märtsil ilmutas kapo end taas. Lemminkäineni kontoris korraldati uus läbiotsimine. Nüüd arvas kapo teadvat, millise kivi all vähk peidus on. Eriti huvitas uurijaid alates 2003. aastast ettevõttes töötanud, objektijuhist projektijuhiks tõusnud Veiko Vapperi tegemised. Jõhvi-Kukruse teelõik oli tema vastutusala.

Juba nädal aega varem, 21. märtsil, oli kapo pannud Prantsusmaale Grenoble piirkonna prokuratuuri teele mahuka õigusabipalve. Kapot huvitas Jõhvi-Kukruse objektile maantee vajumiste vältimiseks vajaliku geovõrgu müünud Prantsuse ettevõte Texinov. Prantslased pidid kuulama üle Texinovi juhtkonna ja hankima Eesti projekti puudutanud firmasisese meilivahetuse.

Vapperi isiklikku kirjavahetuse läbi töötanud kapo oli selleks hetkeks veendunud, et projektijuht oli maanteeametile ja riigile suurejoonelise tünga teinud. Lasknud vanade kaevanduskäikude kohalt kulgeva maantee alla panna riigihankes nõutud geovõrgu asemel hoopis geotekstiili. See lubas Lemminkäinenil hoida vanas rahas kokku ligi 12 miljonit krooni.

Millega eeluurimine lõppes ja miks kogu süüdistus hiljem kohtus kokku kukkus loe edasi Postimees Plussist või Postimehe paberlehest.

Märksõnad
Tagasi üles