Keskkriminaalpolitsei arutas tänasel aastakoosolekul Rakveres võimalusi kriminaalluure ehk teabe salajase kogumise arendamiseks.
Politsei soovib teabe salajast kogumist arendada
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
8. jaanuar 2014, 00:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriminaalluure on aidanud politseil lahendada korruptsioonijuhtumeid, narkokuritegusid ja tapmisi, samas on see kaasa toonud ka komplikatsioone, sest nii siin kui ka sealpool Soome lahte on salaja teavet kogunud politseinikud ise süüdi jäänud, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
«Need on narkokuriteod, korruptsioonikuriteod, rasked majanduskuriteod ehk kõik sellised asjad, kus informatsioon ei tule politseile avaldusena või kannatanu näol laua peale, vaid politsei peab kuritegu ise otsima,» kirjeldas kriminaalpolitsei juht Krista Aas varjatud kuritegevuse valdkonda.
Teabe salajane kogumine käib tihti lubatu ja keelatu piiril, seepärast on politseinikke, kes selle töö käigus ka ise on kuriteos süüdi mõistetud, näiteks üks kõmulisemaid lugusid on Lõuna prefektuuri narkopolitseiniku Jarek Pavlihhini juhtum.
Ida prefekt Vallo Koppel ütles, et selliseid kahetsusväärseid juhtumeid on aja jooksul aset leidnud, aga tervikuna pole süsteemil midagi viga.