Tapja ja ohver on enamasti tuttavad
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
8. jaanuar 2014, 18:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis tapeti või mõrvati eelmisel aastal 43 inimest ning peaaegu kõigil juhtumitel olid tapja ja ohver omavahel tuttavad.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles täna ajakirjanikele, et on vaid üksikud juhtumid, kus tapetu ja tapja ei tunne teineteist.
«Võib öelda, et võimaldus tänaval hukka saada Eestis sisuliselt puudub. Üldiselt on tegemist inimestevahelise varasema konflikti või pikaajalise lähisuhtevägivalla tulemusega. Inimesed tarbivad koos alkoholi, on tarvitanud varem üksteise suhtes vägivalda ja taas puhkenud konflikt lõpeb surmaga,» rääkis Vaher.
Ta lisas, et üle 80 protsendi tapmistest on otseselt või kaudselt seotud alkoholiga. «Kas on siis tüli põhjus, et ei suudeta ära jagatud oma viinapudelit või varasemad tülid ning tarbitud ohtra alkoholi tõttu ei anna inimesed endale oma tegudest aru,» sõnas politseijuht.
Siseminister Ken-Marti Vaher märkis, et kui võrrelda praegust aega näiteks 2000. aastate algusega, siis on olukord hoopis teine. Möödunud aastal kaotas kuriteo tagajärjel elu 43 inimest, samas oli eelmise kümnendi alguses tapetuid ja mõrvatuid 150-200 aastas.
«Praeguseks on ära langenud enamus organiseeritud kuritegevuse motiividest. Arveid ei klaarita enam füüsilisel teel, selles suhtes oleme saamas üha rohkem Põhjamaa riigiks. Arveid ei klaarita ka poliitilistel motiividel, nagu mõnedes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides,» ütles siseminister.
Selle aasta esimesed päevad on alanud politsei jaoks väga veriselt, tänavu on toimunud Eestis juba seitse surmaga lõppenud kuritegu. Siseminister Vaheri sõnul on praegu siiski vaid kolme juhtumi puhul alustatud kriminaalmenetlust tapmise või mõrva paragrahvi järgi. Osa kuritegusid on uurimise all paragrahvi järgi, mis on seotud surmaga lõppenud raske tervisekahjustuse tekitamisega. Minister tõdes, et siiski on tegemist inimese surmaga lõppenud kuritegudega.
Elmar Vaher nentis, et tänavu toimunud seitse tapmist ei allu üldisele loogikale. Ta tõi välja, et Lääne prefektuuris oli eelmisel aastal ainult üks surmaga lõppenud kuritegu, selle aasta esimese viie päevaga aga juba kolm,
«Surmajuhtumitel on kindlasti otsene seos pikkade pühadega. Oli aega alkoholi tarbida me. Kõigi sündmuste ühine joon on seotud alkoholi ja omavaheliste tülidega. Kindlasti on surmaga lõppenud kuritegude nii suur arv murettekitav, aga me vaatame neid ikka jooksvate sündmustena,» sõnas politseijuht.
Tema sõnul analüüsib politsei kindlasti kõigi juhtumite puhul seda, kas inimeste kalduvus vägivallale oli varem teada ja milline on nende varasemad kokkupuuted korrakaitsjatega. Samuti vajab politseijuhi sõnul analüüsi, mida on teinud kohalik omavalitsus, kas peres on laps, kas ta võis kuritegu pealt näha ning kas lastekaitseorganisatsioonid on midagi ette võtnud.