Kui uskuda Eesti alkoholitootjaid, on iga uue napsitaja teke sama müstiline küsimus kui näiteks see, kust tulevad äädikakärbsed. Kahe suurima välismaise kontserni esindajad on viimase paari aasta jooksul igatahes suutnud kinnitada avalikkusele, et reklaam kindlasti uusi napsisõpru ei lisa. Ilmselt on siin süüdi kõik teised, kuid õlletootjad ise panevat igal aastal miljoneid eurosid reklaamidesse vaid selleks, et pisut omavahel mürada ja kallutada oma õllemarkide poole neid inimesi, kes juba joovad.
Kadri Kasak: kust tulevad napsitajad?
Aga laseme rääkida asjaosalistel. Soome ettevõtte Olvi kohaliku tütarettevõtte A. Le Coq juht Tarmo Noop ütles eelmisel aastal portaalile Naine24, et «ükski reklaam ei pane mingit toodet tarbima, kui sel tootel pole tarbijat», ning lisas sellele teisegi noopismi: «Näiteks kui ma seeni ei söö ja mulle neid reklaamitakse, siis ma seeni sööma ei hakka.»
Kas Tarmo Noop pole tõesti tutvunud teaduslike uuringutega, mis tõestavad näiteks reklaami ja suitsetamise vahelist tugevat seost? Suits on inimesele vähem loomuomane kui seente söömine, kuid ometi suutsid massiivsed reklaami- ja tooteasetuskampaaniad 20. sajandil tuua sadu miljoneid inimesi suitsetamise juurde. Kui meessuitsetajate turg oli juba küllastunud, võeti teadlikult ette naised ning suunati hulk kampaaniaid neile. Väga edukalt seejuures. Alkohol ei ole siin erand: viimastel aastatel Euroopas tehtud uuringud kinnitavad, et alkoholireklaami tõttu joovad noored rohkem ja alustavad varem.