Tartu Ülikooli transplantatsiooni koordinaator Pärt Prommik leidis, et elundidoonorlust võiks kindlasti praegusest rohkem propageerida.
Spetsialist: elundidoonoreid oleks rohkem vaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Näiteks on meil olnud ainult üks doonor, kellel on olnud doonorkaart täidetud. Neerusiirdamist ootab aga hetkel 43 inimest ja maksasiirdamist kaks inimest,» märkis Pärt Prommik. Eelmisel aastal tuli neerusiirdamise ootelehele sama palju inimesi, kui neere siirdati ehk 53.
Kui sotsiaalminister Hanno Pevkur leidis, et Eesti ei peaks loobuma elundidoonorluse põhimõttest, et pärast surma saab doonoriks vaid selleks eluajal nõusoleku andnud inimene, siis Prommiku hinnangul võiks kaaluda küll ka Hispaanias kehtivat korda, kus inimese organid ei ole doonorluseks vaid siis, kui ta on selleks eelnevalt keelu pannud.
«Aga kuna Eesti elanikkonna informeeritus elundidoonorluse teemal on veel võrdlemisi madal, siis praegu ilmselt poleks meie ühiskond selleks veel valmis,» leidis ta samas.
Eestis on praegu vaid üks organite siirdamisega tegelev haigla - Tartu Ülikooli Kliinikum, kus on ametis kaks transplantatsiooni koordinaatorit. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on tööl kolm doonorkoordinaatorit.
Eestis on elusdoonoril võimalik olla neerudoonor oma lähisugulasele. Ajusurma diagnoosiga doonoritelt on siirdamiseks eemaldatud neere, maksa, kopsu ja südant.
Eile Euroopa Parlamendis kinnitatud elundidoonorlust lihtsustav kord kohustab muuhulgas igas liikmesriigis looma selle eest vastutava keskse asutuse, samuti kõikidesse elundisiirdamisega tegelevatesse haiglatesse siirdamiskoordinaatori seadmist, doonorluse lihtsustamist ja siirdamise kontrolli tõhustamist.