/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2011/09/20/759970t1hbf6c.jpg)
Postimees uuris politseilt, kuidas erineb varguse uurimine ja karistamine vastavalt sellele, kas süüteoga tekitati rohkem või vähem kui 64 euro väärtuses kahju – nimelt jookseb just sealtmaalt kriminaliseerimise piir, mida seadusemuudatusega tõsta tahetakse.
«Tööjaotus on politseis korraldatud üldiselt nii, et vargustega, mille kahju ületab 64 eurot, tegeleb kriminaalpolitsei, sest tegemist on seaduse mõttes kuriteoga ja vargustega, mille kahju jääb alla 64 euro, tegeleb korrakaitsepolitsei,» ütles politsei pressiesindaja Kaarel Kuusk.
Ta selgitas, et vargus, millega on tekitatud üle 64 euro kahju, on kriminaalkuritegu, mille eest saab kohus karistuseks määrata rahatrahvi või kuni viieaastase vangistuse. Kui vargus on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, saab selle eest karistada kahe kuni kümneaastase vangistusega.
Kui vargusega tekitatud kahju jääb alla 64 euro, on tegu väärteoga ja süüdlast saab karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot või arestiga.
«Kuri- ja väärtegude uurimise puhul on suurim erinevus see, et osa kuritegude puhul on võimalik läbi viia jälitustoiminguid. Väärtegude uurimisel jälitustoiminguid teha ei saa,» ütles Kuusk. Väärteo puhul annab kõneeristuseks või läbiotsimiseks loa kohtunik, kriminaalasjas prokurör. Väärteoasjas pole politseil võimalik ka inimeste vara arestida (kannatanul endal on aga võimalus süüdlase vastu kohtusse tsiviilhagi esitada).
Küsimusele, kas plaanitav kriminaliseerimise määra tõstmine 64 eurolt 200 eurole muudab midagi politsei töös, vastas Kuusk, et uurimist viiakse läbi endiselt nende võimaluste piires, mis politseil on. «Need on siis nii õiguslikud kui ka materiaalsed võimalused,» täpsustas ta.
«Selge on see, et kõigi väikemate süütegudega eraldi me tegeleda ei jõua. Üritame läbi analüüsi leida mustreid ja sarnaseid asjaolusid, mis võimaldaksid meil lahendada mitmeid kuritegusid korraga,» lisas Kuusk.
Ta ütles, et politsei peab tegelema väga erineva raskusastmega süütegudega alates pisivargustest lõpetades keerukate majandus- või korruptsioonikuritegudega. «On selge, et peame tegema valikuid, sest kõigega tegelemiseks ei ole võimalusi. Kui teo toimepanija on aga teada, siis loomulikult peavad ka kergemad kuriteod menetletud ja süüdlased karistatud saama,» ütles Kuusk.
Karistusseadustiku muutmise eelnõuga soovitakse tõsta varguste kriminaalkuritegudeks liigitumise piir praegu kehtivalt 64 euro väärtuses kahju tekitamiselt 200 euroni.