Justiitsministeeriumi teatel näitab senine statistika, et vargad ei lähtu tegutsedes sellest, kas võetud asjade väärtus ületab kriminaalkuriteo piiri või ei.
Ministeerium: vargad väärteo ja kuriteo piiri ei arvesta
10. jaanuar 2014, 22:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaupmeeste mure kasvavate varguste arvu pärast on mõistetav ja oleme seda küsimust seadusemuudatust välja töötades ka analüüsinud,» ütles ministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyir karistusseadustiku muutmisega plaanitava väärteo ja kuriteo piiri nihutamisest rääkides.
«Seetõttu saab kinnitada, et statistika järgi varas reeglina väärteo ja kuriteo piiri ei arvesta. Varastatakse asju, mida on lihtne peita ja hiljem kerge edasi müüa või ära tarbida,» rääkis ta.
Siitam-Nyir tõi välja, et statistika järgi ei suurendanud 2002. aastal toimunud miinimumpäevamäära tõstmine varguste koguarvu. Samuti jääb süstemaatiline vargus ehk vargus alates kolmandast korrast sõltumata vara väärtusest ka edaspidi kuriteoks.
Seaduse järgi jookseb väärteo ja kriminaalkuriteo piir 20-kordse miinimumpäevamäära juurest ehk praeguse päevamäära juures on see 64 eurot, karistusseadustiku muutmise eelnõu järgi 200 eurot.
Asekantsler selgitas, et kriminaliseerimise määra tõstmisega viidaks see samale tasemele, kus see oli karistusseadustiku kehtimahakkamisel. Nimelt kehtestati praegu jõus olev 3,2-eurone ehk 50-kroonine määr 2001. aastal, kui see moodustas miinimumpalgast, mis oli sel ajal 100 euro ringis, ühe kolmekümnekahendiku. Aastal 2013, kui miinimumpalk oli 320 eurot, oli see aga üks sajandik.
«Seega on inflatsiooniga muutunud järjest madalamaks väärtuse piir, kust algab kriminaalvastutus ning sellevõrra on väiksemaks muutunud ka karistus. Siinkohal tekibki lisaks väärteo ja kuriteo piiri nihutamisele küsimus rahalise karistuse suurusest, mis samuti eelnõu järgi tõuseb. Parlamendis arutelu koht ongi, kas siduda need asjad üksteise küljest lahti või kui tõsta kuriteo piiri vähem, siis kas tuleks ka rahaliste karistuste määra vähem tõsta,» rääkis Siitam-Nyir.