Uue erakonna poliitiline siht ei seisne mitte parem- või vasakpoliitika elluviimises, vaid võitluses Eestit pärssivate kartelliparteide, sundparteistamise, ministeeriumide ülemvõimu, ideedepuuduse ja otsustusvõimetuse vastu, ütles erakonna üks algatajaid Andres Herkel intervjuus Postimehele.
Täna teatasite erakonna loomise plaanidest koos ühendusega Parem Eesti. Miks just nemad, mis ühendus see on ja millega ta erakonda saaks panustada, kui tal puudub registreeritud liikmeskond?
Ühendusel on tuumik, kes on selle idee ettevalmistamisega tegelenud juba pikemat aega. Nad on programmiliselt läbi mõelnud, mida Eestis muuta tuleks ja jagavad Vaba Isamaalise Kodaniku kriitikat selle kohta, mis Eestis toimub. Seda võib-olla isegi teravamates toonides, aga eks need käivad ka nooremate meeste iseloomu juurde. Mina nimetaksin Eestis toimuvat seisakuks, mis võib kalliks maksma minna, Maario Laas nimetab seda kriisiks.
Milline saab olema erakonna nimi ja millist maailmavaadet te esindama hakkate?
Vaade jääb ilmselt pigem tsentrist paremale – selline on olnud ka paljude inimeste varasem taust. Aga kui vaatame Eesti probleeme, siis neid on palju. Näiteks enam ei häbeneta seda, kui riigikogu liikmed kohalike omavalitsuste volikogudesse valitakse ja mandaate vastu ei võta. Suur osa sellest ideestikust, mida me kanname ja Eestis muuta tahame, ei olegi nii väga parem-vasak skaalaga seotud. Aga mis puudutab nime, siis sellest on vara rääkida.
Kas on mõni valdkond, milles on erakonna eesmärk või seisukoht juba kujundatud?
Tsentraliseeritult tuleks teistmoodi korraldada nii omavalitsuspoliitikat, sundparteistamist kui ka ministeeriaalset juhtimist, mis on läinud liiga jäigaks ja tihtipeale domineerib ka riigikogu üle. Tänased koalitsioonierakonnad ei ole valmis selleks, et valitsuse praaki tagasi kutsuda. Riigikogusse on vaja söakamaid ja mõttejulgemaid inimesi ja neid Eestis on. Kindlasti on toimuvaga rahulolematud väikeettevõtjad. Kui palju neid poliitikasse tuleb, saame näha, aga aastalõpu sündmuste taustal võib seda ennustada ka kultuuriringkondade kohta.
Kõigepealt tehakse ära algatusrühm, erakonna moodustamiseni läheb mõnevõrra aega ja pigem juhtub see ikka selle aasta teisel poolel.
Erakonna edu või põrumise määravad inimesed. Kellest saab teie tuumik ja millisest ringkonnast võiks tulla esimees, kellel ilmselt peab olema poliitiline kogemus?
Seda on vara öelda. Minu meelest on VIK juba praegu sõna tavatähenduses erakond: meil on poliitiline programm, oma juhtimisorganid, aga Eesti erakonnaseadus seab erakordselt kõrged lävendid. Seda loogikat pidi tulebki liikuda – kõigepealt tehakse ära algatusrühm, erakonna moodustamiseni läheb mõnevõrra aega ja pigem juhtub see ikka selle aasta teisel poolel.
Uue erakonna loomise taga on kogu VIKi juhatus ja suur osa liikmetest. Me arvame, et see erakond on kõigi nende jaoks, kes saavad aru, et Eestis tuleb mõnesid asju põhimõtteliselt teistmoodi korraldada.
VIKist uue erakonna platvorm ilmselt kaugele ei jää?
Väga kaugele kindlasti mitte. See, et käib intensiivne mõttetöö ja uued inimesed toovad uusi ideid, on kindel. Vaba Isamaalise Kodaniku programm on kodulehel üleval. Iseküsimus on see, et see on aasta tagasi vastu võetud ja eeldab muutmist.
Paljud noored ja ambitsioonikad VIKi liikmed said poliitilise kooli mullu kohalikel valimistel. Ilmselt leiavad nad nüüd erakonnas püsivalt poliitilise väljundi?
Ma loodan küll. Paljud neist, kes said kohalikel valimistel väga hindamatu kogemuse on nüüd juba tuntud. See kogemus on hindamatu asi ja paljud neist saavad siin võimaluse edasi minna.
Mis saab edasi MTÜ-st Vaba Isamaaline Kodanik ja neist liikmetest, kes on varem öelnud, et ei soovi erakonnas kaasa teha?
Me oleme seda ette kujutanud nii, et VIK jääb selliseks mõttekojaks, nagu ta on olnud. VIK on siiamaani olnud maailmavaate arendaja, riigilt sentigi raha saamata. Selles suhtes on see väärtuslik kooslus. Tõepoolest on seal inimesi, kes erakonnastumisega kaasa tulla ei taha ja selles mõttes jääb VIK mõttekojana alles. Mina ise esialgu ma jään VIKi ja suundun ka uue erakonna algatusrühma, muidu ma seda initsiatiivi ei veaks.
Millise ajakava olete endale seadnud?
Eesmärk on kindlasti 2015. aasta parlamendivalimised. Olukord, kus parlamendis on neli kartellierakonda, tuleb murda. See on juba tulenevalt Eesti valimissüsteemist kurioosum, normaaljuhul see nii ei peaks olema. Väga ebavõrdse rahastamisega üritatakse seda säilitada, aga Eesti jätkusuutlikkuse seisukohalt see kindlasti ei ole õige.
