Homme kell 11 rivistuvad Tihemetsas Kevadtorm 2010 lõpetamiseks õppusel osalenud 1. jalaväebrigaadi ja Kaitseliidu üksused.
Kevadtorm lõpetatakse homme Tihemetsas rivistusega
21. mai 2010, 13:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tihemetsa õppesõiduväljakul rivistuvad jalaväebrigaadi staap, õppusel kokku harjutatud Kalevi jalaväepataljon, brigaadi toetusüksused ja Kaitseliidu Tallinna maakaitsepiirkonna üksus. Kokku osaleb rivistusel ligi 1500 kaitseväelast.
Rivistusel antakse üle Pärnu- ja Viljandimaa koolides korraldatud laste joonistusvõistluse «Eesti kaitsevägi õppusel» auhinnad.
Pärast rivistust alustavad kaitseväe kolonnid liikumist oma koduväeosadesse Tallinnas, Paldiskis, Tapal, Jõhvis ja Võrus.
Kolonnid liiguvad alates laupäeva, 22. mai lõunast põhiliselt mööda Pärnu-Tallinn, Uulu-Valga ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteed. Kaitseväe sõidukite kolonni liikumiskiirus maanteel on kuni 70 km/h ja sõidukite pikivahe 100 meetrit.
Kaitsevägi palub nendel marsruutidel sõitvatel autojuhtidel varuda aega ja loodab liiklejate mõistvale suhtumisele. Samuti võib esineda lühiajalisi liikluspiiranguid õppuse alasse jäävatel teedel.
Kokku osales õppusel Kevadtorm 2010 ligi tuhat ühikut liikuvtehnikat.
3.- 22. maini Pärnu- ja Viljandimaal korraldatud õppusel osales kokku 3500 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast. Õppuse kordaminekus mängisid olulist rolli koostöövalmid Saarde-, Abja-, Halliste- ja Karksi valdade omavalitsused ning kohalike elanike vastutulelikkus.
Kevadtorm 2010 eesmärk oli saavutada reservi arvatava pataljoni Kalevi jalaväepataljoni koostöövõime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtormi esimese kahe nädala jooksul treenis 1. jalaväebrigaad erinevates väeüksustes 2009. aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgnes kuuepäevane hindamisõppus, mille käigus maavägi hindas jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutas kõiki tähtsamaid lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.