Sisekliinik lahkub vanast haiglamajast

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellest, et praeguses sisekliinikus on aastakümneid töötanud kirurgid ja traumatoloogid, annab märku üks elegantse joo­nega ruum, mil­lel on kõrged aknad ning prae­guseks küll juba kinniehitatud siserõdud. Keskel seisab sisekliiniku juht Margus Lember.
Sellest, et praeguses sisekliinikus on aastakümneid töötanud kirurgid ja traumatoloogid, annab märku üks elegantse joo­nega ruum, mil­lel on kõrged aknad ning prae­guseks küll juba kinniehitatud siserõdud. Keskel seisab sisekliiniku juht Margus Lember. Foto: Margus Ansu

Sisekliiniku juhataja Margus Lember tõstab kabinetis asju ühest hunnikust teise. «Kolimine on raske,» ütleb ta. Seda, kui raske kolimine te­gelikult on, väljendab professori järgmine lause: «Kaks kolimist võrdub ühe tule­kahjuga.»

Eriti keeruline lugu on raamatutega. Kuigi tead, et kümme või viisteist aastat tagasi välja antud käsiraamat on meditsiiniteaduse seisukohalt lootusetult vananenud, ikkagi ei raatsi sellest loobuda.

Laboratoorse meditsiini õppetooli juhataja professor Agu Tamm nendib sedasama. Professor Tamme kohtame koos kliiniku juhi Margus Lemberiga majas ringkäiku tehes ühe raamatukapi ees nõutult istumas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles