Purjetajad tahavad sõnaõigust tuuleparkide planeerimisel

FOTO: Küllike Rooväli

Eesti Jahtklubide Liit leiab, et avamere tuuleparkide rajamine looduslike tingimuste poolest unikaalsetesse purjetamispiirkondadesse kahjustab purjetajate huvisid ning seepärast võiks parkide planeerimisse kaasata ka liidu esindajad.


Eesti jahtklubide liidu peasekretär Ott Kallas sõnas, et liidu huvi on see, et purjetajate mõtteid ja häält võetakse arvesse merele rajatavate tuuleparkide üle otsustamisel. «Et kas anda luba või mitte anda või siis paluda natukene ümber projekteerida sellisesse piirkonda, mis purjetajatel nii tavapäraselt kasutuses ei ole. Nii on ka teistes riikides toimetatud ja tehtud ning meie meelest on nii mõistlik,» rääkis Kallas.

Ta täpsustas, et purjetajad ei ole kellegi või millegi vastu, vaid tahaksid asja suunata selliselt, et see oleks harmoonias Eesti elu erinevate valdkondadega.

«Ega muud probleemi ei olegi, kui soov, et purjetajate tavapäraseid sõidupiirkondi täis ei ehitataks,» ütles Kallas. Ta selgitas, et lisaks sellele, et tuulikute alas enam sõita ei saa, mõjutavad avamere tuulepargid ümberkaudse mere lainetust ja tuule kiirust ning tekitavad selles piirkonnas suure tõenäosusega ka turbulentsi.

Näiteks toob jahtklubide liit Hiiumaale Ristna poolsaare tippu planeeritava avamere tuulepargi. Ristna neem on traditsioonidega ja ainulaadsete surfitingimustega koht, mis on populaarne purjelauasõitjate seas, kes samuti on liidu liikmed.

Jahtklubide liit pöördus ka keskkonnaministeeriumi poole, et tuuleenergeetika arendamisel arvestataks ka purjetajate huve ning et iga konkreetse tuulepargi rajamise otsuse tegemise juures oleks kaasatud ka liidu eksperdid.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna spetsialist Heidi Käär ei näinud kaasamises probleeme. «Iga tegevusloa menetlemine on avalik protsess ning igaühel on võimalik tutvuda taotlusmaterjalidega. Samuti on tuulepargid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi olulise keskkonnamõjuga, mille puhul on kohustuslik algatada keskkonnamõju hindamine - ka see on avalik ning kõigil on võimalik esitada oma arvamused ja ettepanekud, samuti vastuväited,» selgitas ta.

Tuuleparkide rajamiseks on vajalik taotleda hoonestusloa õigust valitsuselt, siis hoonestusluba majandusministeeriumilt ja vee erikasutusluba keskkonnaministeeriumilt ning ehitusluba. 

Samuti küsitakse arvamust keskkonnaametilt ja veeteede ametilt. «Otseselt on kaasatud ka kohalik omavalitsus. Lubade menetlemise jooksul on kõigil füüsilistel ja ka juriidilistel isikutel võimalik anda oma põhjendatud arvamus osaledes nii menetlusprotsessis,» ütles Käär.

Praeguseks on keskkonnaministeeriumile esitatud kokku kolm taotlust merre kavandatavate tuuleparkide kohta.

Tagasi üles