Tartu Ülikooli rektori, professor Volli Kalm leidis, et liigne bürokraatia on kindlasti probleem kogu ülikooli, mitte ainult teadlaskonna jaoks, ning pakkus välja, et ametnikuülikoolide tekke vältimiseks tuleks umbusaldusel põhinevaid seadusi vabamaks muuta.
«Ühelt poolt on ülikoole tunnustatud, et paljude uurimisprojektide- ja gruppide töö põhineb Eesti ja Euroopa Liidu erinevate fondide rahastusel, mis omakorda näitab siinse teaduse ja õppetöö kõrget kvaliteeti. Teisalt on suur hulk projekte toonud paratamatult kaasa suure aruandluse jm paberimajanduse kohustuse,» tõdes Kalm.
Tema kinnitusel pole aga Tartu Ülikoolis keskse administratsiooni ametnike arv viimase kümne aasta jooksul kasvanud: «Vastupidi, see on vähenenud ligi 50 inimese võrra.»
Küll aga on tema sõnul projektide suur hulk ülikoolis toonud kaasa paljude uute ametikohtade loomise teaduskondades ja kolledžites ehk seal, kus neid projekte igapäevaselt täidetakse. «Projektide rahastus ja eriti selle täitmise kontroll on väga bürokraatlik ja täiesti kindlasti ei peaks kogu seda tööd tegema teadlased ise,» leidis Kalm.
«TÜ kogemus näitab, et ülikooli enda vajadustest lähtuvalt oleme suutnud ametnike arvu vähendada, samas kui ülikooliväliste finantseerijate poolt nõutud bürokraatia on oluliselt kavanud. See ei piira akadeemilist vabadust, kuid toob juurde lisatööd.»
Rektor arvas, et olukorra parandamiseks saab üht-teist ära teha küll: «Kindlasti oleks vaja üle vaadata ja liberaliseerida neid normdokumente, mis põhinevad umbusaldusel, näiteks riigihankeseadus,» pakkus ta välja.
«EL fondidest ja mujalt raha taotlemine oma uurimistööks on lahutamatu osa teadlaskonna globaalse iseloomuga rahvusvahelises töös. Oluline on jälgida, et projektid ja uurimisteemad toetavad ülikooli peamisi arengusuundi, et projektimajandus ei muutuks eesmärgiks omaette,» rõhutas Kalm.
Tallinna Tehnikaülikooli bioloogiaprofessor Priit Kogerman kirjutas reedeses Sirbis, et viimastel aastatel on märkimisväärselt kasvanud ülikooliametnike hulk. Näiteks USAs on ülikooliametnike arv umbes 20 aastaga kasvanud 85 protsenti ja nende abijõudude hulk lausa 240 protsenti, Kogerman arvab, et Eestis on muutused veel drastilisemad. Ametnikud aga langetavad otsuseid mitteteaduse ja õpetamise huvides, vaid eelkõige omaenda tasustamist, mainet ja arvukuse suurendamist silmas pidades. Samuti kardab Kogerman, et sedasi on oht kaotada ülikoolides akadeemiline vabadus.