Valitsus otsustas täna kabinetinõupidamisel toetada plaanitavat Euroopa Liidu missiooni Kesk-Aafrika Vabariigis ning Eesti kaitseväe osalemist sellel missioonil vastavalt rahvusvahelisele õigusele.
Eesti saadab kaitseväe Kesk-Aafrika Vabariiki missioonile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse kabinetinõupidamisel tutvustatud kavade kohaselt panustaks Eesti Kesk-Aafrika Vabariigi missioonile ühe jalaväerühma ja toetusüksusega, kokku kuni 55 kaitseväelasega ühekordselt.
Eesti kaitseväelaste missioon võiks alata kõige varem veebruari lõpus ning praegu käib jutt maksimaalselt 55 kaitseväelase osalemisest selles missioonis. «Missiooni eesmärk on hoida ära humanitaarkatastroof Kesk-Aafrika Vabariigis,» ütles peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil.
«Meie kaitseväelased peaks turvama Bangui lennuvälja ühes prantslastega, võimalik on, et see võib laieneda ka põhimaantee turvamisele.»
Ansip selgitas, et Kesk-Aafrika Vabariik on üks selliseid kohti, kus humanitaarabi andmine ilma julgeolekuabi andmiseta ei ole võimalik. «Võib ju küsida, miks - Aafrika on nii kaugel. Selle kohta üks kaitseministeeriumi töötaja ütles, et kui inimene suudab aidata ühte lastekodu last, siis ei ole mõtet talle ette heita, et ta ei jõua aidata kõiki, kes abi vajavad. Meie oleme omal ajal palju abi saanud ja kui me oleme võimelised teisi aitama, siis on see meie moraalne kohus,» ütles Ansip. Tõi näiteks, et Soomel on pidevalt 400-500 kaitseväelast missioonidel maailma eri paigus.
Kaitseminister Urmas Reinsalu kordas, et Lõuna-Aafrika Vabariik on humanitaarkatastroofi veerel, see võib väljuda riigi piirest ja laieneda üle kogu mandri. «Prantsuse kiire, venitusteta missioon, mis detsembri algul käivitus, on aidanud seda siiani ära hoida, me tunnustame seda panust.»
Reinsalu sõnul on üksuse maht üks Scoutspataljoni rühm ehk kuni 35 kaitseväelast ja selle toetuselement, kokku 55 inimest. «Kui rühm asub ülesandeid täitma, siis konkreetne logistika lepitakse kokku missiooni raames, aga selge on, et ta paikneb sellisel juhul terviklikult, mitte nii-öelda viiludena,» rääkis kaitseminister.
Missiooni ajaline kestvus on lühem kui Afganistanis, kus sõjaväelased roteeruvad iga kuue kuu tagant. «Praegu oleme võtnud positsiooni, et see saab olema üks neljakuuline missioon, arvestades ka sealseid klimaatiliselt raskeid tingimusi, üks missioon konkreetse limiteeritud üksusena, me ei kavatse hakata seda roteerima,» ütles Reinsalu.
Missiooni peab lõpliku heakskiidu andma riigikogu.
Kesk-Aafrika Vabariigi konflikt sai alguse sellest, et islamiusuliste mässuliste ühendus Séléka kukutas mullu märtsis riigipöördega senise presidendi François Bozizé ja sundisid ta maalt lahkuma. Séléka määras pärast võimuhaaramist Michel Djotodia presidendiks. Mullu 14. septembril saatis president Djotodia Séléka ametlikult laiali, kuid enamus mässulisi eiras käsku. Septembris kasvas vägivald riigis järsult, kuna Séléka terrori vastu astusid välja kristlaste omakaitserühmitused.
5. detsembril hääletas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni poolt, mis lubas saata Kesk-Aafrika Vabariiki Aafrika Liidu rahuvalvajad keda toetab Prantsusmaa.
President Djotodia teatas 10. jaanuaril Tšaadi pealinnas N’Djamenas toimunud tippkohtumisel, et lahkub ametist ja läheb Benini eksiili.