Ansip: laevakaitsjate kaasust käsitletakse konsulaarjuhtumina
Lisatud video!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

India politsei toimetamas 18. oktoobril Seaman Guard Ohio meeskonnaliikmed kohtusse.

FOTO: AFP / Scanpix

Indias kohtu all olevate laevakaitsjate probleemi käsitletakse rahvusvaheliselt konsulaarjuhtumina ning Eesti saatkond on niigi püüdnud piraadikütte aidata rohkem kui tavapäraselt sellistel puhkudel.

Eesti on püüdnud 14 Indias vahistatud Eesti kodanikku aidata ja andnud konsulaarabi ning see on ka kõik, mida me India suguses õigusriigis teha saame, ütles peaminister Andrus Ansip täna valitsuse pressikonverentsil. Ta osutas, et India kohus on sõltumatu ning Eestil pole mingit põhjust seda kahtluse alla seada.

«Siiani on Ukraina ja Ühendkuningriik seda  kaasust käsitlenud kui tüüpilist konsulaarjuhtumit, Eesti välisteenistus on oma abi osutamise püüdlustega selgelt olnud märksa intensiivsem kui teiste vahistatute koduriikide välisteenistused,» ütles Ansip.

Ta lisas, et India kohus töötab omas rütmis. «Me loodame, et lahendus saabub õige pea.»

Justiitsminister Hanno Pevkur lisas, et kohapeal olnuna võib ta öelda, et Eesti saatkond on teinud märksa rohkem kui tavapärastel konsulaarjuhtumitel. «See, et konsul on korduvalt kohal käinud, meestega suhelnud ja püüdnud tagasisidet anda ka Eesti poole lähedastele, on tavapärasest konsulaarjuhtumist erinev.»

«Rääkinud seal ka valitsuskabineti liikmega, siis minu tunne on küll selline, et India valitsuse poolne suhtumine on sarnane Eesti valitsuse suhtumisega sellistes juhtumites: valitsus ei saa sekkuda kohtuvõimu. Kohtuvõim toimetab oma tavapärast etteantud reeglit pidi.» Nii palju on Pevkuri sõnul tõesti erinevus, et Eesti kohtusüsteem toimib kiiremini kui India oma.

Ansip juhtis tähelepanu sellele, et laevakaitsjate vahistamises on palju ebaselget. «Meil siit kaugustest on raske hinnata, kas esitatud süüdistused on põhjendatud või mitte, sest kuidas meie siit hindame seda, kas osteti illegaalselt laeva kütust, kas India territoriaalvetesse sisenemine oli kooskõlas rahvusvahelise õigusega või mitte, kas relvi käideldi vastavalt India seadustele või mitte -  meil on väga raske nendes küsimustes seisukohta kujundada. Tegemist on õigusliku küsimusega ja ka mina olen veendunud, et selle küsimuse politiseerimine ei tule kasuks nendele, kes praegu Indias vahistatud on,» rääkis peaminister.

Hanno Pevkur lisas, et ainsana võib tekkida küsimus, kas tegude eest, mis meestele süüks pandud, peaks vastutama ettevõte või mehed – ta pidas silma kütust, relvi ja litsentside olemasolu.

Tagasi üles