Leevijõe paisjärvede korrastamiseks on viimastel aastatel tehtud suuremahulisi investeeringuid, et tagada kaladele paremad elu- ja liikumistingimused. Osa projektist on juba valminud ning teine pool teostub selle aasta lõpuks.
Leevijõe paisjärvede korrastamine hõlbustab kalade rännet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalastiku-uuringud on näidanud, et Leevi jões tavalisteks ja laialt levinud liikideks võib pidada ojasilmu, jõeforelli, haugi, lepamaimu, trullingut ja võldast. Kalastiku suhtes kõige olulisemad negatiivsed inimmõjud Leevi jõe puhul on seotud paisutamise ja tõkestamisega. Lisaks kalapääsude rajamisele tuleb arvestada ka veevahetuse suurendamisega läbi Leevijõe paisjärvede, et tagada kaladele piisav vooluhulk, veesügavus ning mõõdukas voolukiirus kalapääsudes erinevate jõe äravoolude korral.
Ehitustööd käimas
MTÜ Leevijõe Seisundi Parandamine esindaja Enn Kulp sõnab, et Leevijõe paisjärvede korrastamise projekti kogumaksumuseks kujunes 2 272 458 eurot.
Valminud kalapääsud tagavad kaladele püsiva läbipääsu nii alla- kui ülesvoolu, mis tähendab, et 2015. aasta lõpuks, mil on valminud ka Kiidjärve paisu rekonstrueerimine, on kaladel võimalik vabalt liikuda Ahja jõel olevast Saessaare paisust kuni Leevijõe ülemjooksul oleva Poka paisuni. Kõik see võimaldab ja parandab kalade liigirikkust ning aitab neil liikuda hõlpsamalt üles- ja allavoolu.
Rekonstrueerimise käigus asendati kaks Põlva–Reola maanteel olevat teetruupi lameprofiilsete torusildadega ning rajati kaks kalapääsu – üks Veskijärve väljavoolule ja teine Külajärve väljavoolule. Samuti rekonstrueeriti mõlema järve liigveelaskmed ja paigaldati Külajärve kalapääsule kalaloendur.
Ehitustööde teine osa on alles käimas ning peaks lõplikult valmima käesoleva aasta lõpuks. Tööde käigus rajatakse Leevijõe kanali suudmesse regulaator kevadise liigvee läbilaskmiseks, paigaldatakse truubid Veskijärve ülemise regulaatori asemele, puhastatakse Veskijärv ja Külajärv settest ning korrastatakse lammiala. Lisaks korrastatakse Leevi jõe lõik Külajärvest allavoolu.
Projekt puudutab kogu Eestit
Enn Kulp sõnab, et projekt on rahastatud Ühtekuuluvusfondi kaudu ja suunatud kalade rändetingimuste parandamiseks. Külajärve väljavoolule paigaldatud kalaloendur näitab juba praegu, et kalad on kalapääsu omaks võtnud ja toimub elav liikumine nii üles- kui allavoolu.
Kohalik kogukond on kindlasti võitjate poolel, sest kaks paisjärve renoveeritakse, puhastatakse setetest ja uuendatakse lagunenud tehnosõlmed. Ka igale Põlva–Reola maanteel sõitjale pakuvad maantee vahetus läheduses olevad kalapääsud ja liigveelaskmed ilusat vaatepilti. Seda eriti kevadise suurvee ajal.
«Küll aga saame lõplikest tulemustest rääkida siis, kui teise etapi ehitustööd on lõppenud ning veetasemeid enam ei kõigutata. Siis saavad kalapääsud pidevalt normaalses režiimis töötada ning näeme täpsemaid andmeid kalade eluolu ja liikumise kohta. Võin öelda, et praegu on prognoosid paljulubavad ning oleme projekti kulgemisega väga rahul,» sõnab Enn Kulp.
Tegelikult ei seisne jõgede tervendamise projektide positiivne mõju aga ainult looduskeskkonna paranemises, vaid need aitavad kaasa ka piirkondade arengule laiemalt. Nii näiteks on jõgede säilitamine ja seisundi parandamine vajalik piirkonnas tegutsevatele turismiettevõtetele. Väärtuslikud kalajõed on jällegi väga atraktiivsed harrastuskalastajatele, keda on Eestis keskkonnaministeeriumi mulluse uuringu järgi üle 300 000.