Tallinna linnavalitsuses küpseb idee kaks kooli liita
Kooli hoolekogu on asunud võitlusse linna idee vastu

Tallinna Südalinna kool.

FOTO: Liis Treimann

Tallinna südalinna kooli (endise Tallinna Liivalaia gümnaasiumi) hoolekogu on asunud internetikeskkonnas koguma lapsevanemate, õpilaste ja vilistlaste allkirju mitte nõustuda Tallinna linnavalitsuse plaaniga liita Tallinna südalinna kool ja Tallinna ühisgümnaasium. Tallinna haridusameti juhi Andres Pajula sõnul pole midagi veel lõplikult otsustatud.

Hoolekogu on arutanud ühendamisplaani Tallinna haridusameti ja abilinnapea Mihhail Kõlvartiga ning edastanud mõlemale otsuse mitte nõustuda «kahe nii erineva ja eraldi seisva kooli ühendamisega».

Tallinna südalinna kooli direktor Veiko Rohunurm ütles Postimehele, et teisipäevasel abilinnapea Mihhail Kõlvarti ja kooli hoolekogu kohtumisel ei kinnitanud ega lükanud linn otsust ümber. «Linnal on tõsine plaan koolivõrku korrastada, ilmselt puudutab see ka teisi koole, aga meie jaoks on liitmisplaan suur üllatus.»

Plaanist liita südalinna kool ühisgümnaasiumiga sai direktor teada alles möödunud aasta novembri lõpus. Idee järgi kaoks südalinna kool ning see liidetaks Tallinna ühisgümnaasiumiga (endine 20. keskkool).

Südalinna kooli mainesse on palju investeeritud

«Tallinna südalinna kool on Liivalaia gümnaasiumi õigusjärglane (endine 47. keskkool). Sügisest muutsime oma nime, et minna puhtalt lehelt edasi ja saada lahti aastaid järel lohisenud vanast taagast. Meie kool on aastatega palju edasi arenenud ning õpilased tahavad siia õppima tulla. Jätkata käesolevast õppeaastast põhikoolina on meiepoolne vastutulek linnale vähendamaks nende kulutusi gümnaasiumiastme ülalpidamisel,» selgitas Rohunurm.

Aastatepikkused pingutused luua turvaline koolikeskkond muutuksid Rohunurme hinnangul eelseisvate liitmisplaanidega tarbetuks. «Kooli on ennekõike vaja ju õpilastele ja nende vanematele, mistõttu otsustasime nende toel koguda allkirju väljendamaks meelsust linnavalitsuses küpseva otsuse vastu.»

Hommikuse seisuga, mil Rohunurm vastava üleskutse lapsevanematele läkitas, on laekunud pea 200 inimese kooli säilimist toetav allkiri. «See annab indu ja usku, et võitleme õige asja eest.»

Rohunurme jaoks on mõistetamatu, miks tahetakse väikeseid koole suurte alla liita. Ka majanduslikku otstarvet direktor selles idees ei näe. «Viimsis on käimas just vastupidised protsessid. Sealses mammutkoolis tahetakse jagada vastutus väiksemate üksuste vahel, sest nii suure kooli haldamine on muutunud keeruliseks.»

Väike, aga tubli kool

Rohunurm lisab, et südalinna koolil on oma nišš olla väike, hea asukohaga, turvaline. «Selliseid koole on õpilastele tarvis, kuna kõik pole võimelised õppima suurtes liitkoolides.»

«Kui me oleks gümnaasium, siis linn peaks sellele peale maksma. Seetõttu oleme võtnud suuna olla väike põhikool ja sellega ei peaks me ka linna rahakotti koormama. Meie nišš ongi pakkuda lastele seda, et nad tuleksid siia rõõmuga ja ei peaks käima mammutkoolis. Suurus ei ole laste kasvatamisel kõige olulisem,» on Rohunurm veendunud.

Tallinna haridusameti juhi Andres Pajula sõnul võib linnal koolivõrgu korrastamiseks olla mitmeid plaane, kuid need ei tähenda tingimata seda, et midagi veel selgelt otsustatud oleks. «Me kaalume põhjalikult kõiki plusse ja miinuseid, enne kui midagi reaalselt liitma või lahutama hakkame,» kinnitas Pajula.

Linn rahustab: see on pika perspektiiviga idee

Südalinna kooli ja ühisgümnaasiumi liitmine on Pajula hinnangul üks võimalus, kuid mitte tingimata tänasel hetkel vajalik. «See on pika perspektiiviga idee. Kindlasti saaksime sellega astuda sammu koolivõrgu korrastamise suunas ja mõlemad hooned saaksid uue hingamise. Nii oleks võimalik luua üks puhas gümnaasium ja üks puhas põhikool,» arutles Pajula.

Seda, et südalinna kool on viimastel aastatel teinud tublit tööd maine parandamise suunas ning õpilaste arvu kasvatamisel, Pajula ei salga.

«Ajalooline taust on ju see, et kui kooli nimi oli veel Liivalaia gümnaasium, siis lapsevanemad ei tahtnud teatud põhjustel seda elukohajärgseks kooliks oma lastele. Täna on see olukord muutunud, mistõttu on ka keerukam arutluse all olevat liitmisplaani ellu viia,» märkis Pajula, kes nõustub, et kui kool täidab selles õppivate õpilaste ja nende vanemate ootusi, pole mingeid põhjusi muutusteks.

«Täna on kõik otsused langetamata, aga selge on see, et erinevaid võimalusi ja variante kaalutakse,» ütles Pajula, kelle hinnangul on muutustega valmis kaasa minema antud hetkel üksnes ühisgümnaasium. «See näitab veel kord, et kogu võimalikku eelseisvat protsessi pole veel lõplikult arutatud.»

Tallinna südalinna kool kogub kooli hoolekande eestvedamisel toetajate allkirju kuni 22. jaanuarini, et need seejärel Tallinna linnavalitsusele üle anda.

Tagasi üles