Külma vee austajaid tuleb üha juurde

Igahommikune vaatepilt Anne kanalil: taliujujad lõhuvad päikesetõusu eel jäässe renni ning käivad ükshaaval vees. Mõni kastab end vaid korraks, teine sulistab kolm-neli minutit. Foto: Risto Mets

Veidi rohkem kui aasta tagasi vaatasin talisuplusüritusel Anne Ahven teravate jäätükkide vahel sulistavaid inimesi ega mõistnud, miks nad seda teevad. Veel mõned korrad käisin jääaugu kõrval talisuplejaid piidlemas ning ühel hetkel otsustasin ka ise selle ekstreemsuse järele proovida.

Üllatuslikult ei olnud ekstreemsust ollagi. Vette minna oli vaat et lihtsam kui suvel, sest vesi oali pea kümme pügalat soojem kui õhk. Umbes kümneks sekundiks kükitasin kaelani vette. Jääaugust välja hüpates ei hakanud külm, vaid hoopis soe. Lisaks rõõm, et olin iseenda maailmapilti avardanud. Nüüd käin võimaluse korral hommikuti ujumas Anne kanalis. Vähem Emajões ja vahel mujalgi. Hea enesetunde pärast.

Kell seitse hommikul pööravad üksikud autotuled Staadioni tänavalt ühtäkki Emajõe äärde. Masin peatub sadakond meetrit linnaujulast ülesvoolu pumbajaama juures, kuhu talisuplejad on rajanud väikese riietuskabiini. Autost astub välja abilinnapea Vladimir Šokman, kes on jõe ääres ajakirjanikku kohates siiralt üllatunud.