Riigiprokuratuur lõpetas narkopolitseinik Jarek Pavlihhini süüasjas kohtule valeütlusi andnud raskete kuritegude uurija Hannes Jala kriminaalasja.
Prokuratuur päästis uurija kriminaalasjast
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
23. jaanuar 2014, 00:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2012. aasta algus. Lõuna prefektuuri sisekontrollitalitus ja kohalik prokuratuur olid äsja alustanud uurimist narkotalituse juhi Jarek Pavlihhini suhtes. Teda kahtlustati, et ta oli ühe oma informaatori tasudeks makstud raha aastaid enda tasku pistnud.
Pavlihhin ise ei teadnud muidugi midagi. Prefektuuris kääris konflikt narko- ja organiseeritud kuritegevuse (OKO) talituste vahel, ent põhimõtteliselt ajasid mõlemad üht rida – püüdsid pätte.
Päris uurimise alguses palus OKOs kõrgel kohal töötav Hannes Jalg kolleeg Pavlihhinilt abi. Abipalve puudutas Pavlihhini infomaatorit, kes ühes teises uurimises juba kinni istus ja kellega oli vaja tegeleda.
Pavlihhini aitaski. Sellega asi esialgu lõppes. Kolm kuud hiljem, kui sisekontroll Pavlihhini kuriteos kahtlustavana kinni võttis, sai Pavlihhin enda arvates aru, mis oli kolleegi abipalve taga.
Võimalik, et Jalg pidi Pavlihhinit ja tema informaatorit provotseerima uurimisele soodsas suunas. Hiljem, kui narkopolitseiniku kriminaalasi jõudis esimesele arutamisele maakohtusse, oli Jalg süüdistuse võtmetunnistaja.
Narkopolitseiniku kaitsja Erki Kergandberg küsis: kas ta on vaadanud politsei andmebaasist üht Pavlihhini poolt tema informaatori kohta koostatud salajast kaastööteadet? Jalg eitas seda.
Kaitsja palus selles veendumiseks teha maakohtul politsei- ja piirivalveametile taotluse arvutilogide väljavõtteks. Riigiprokurör Laura Vaik vaidles vastu. Kohus nõustus prokuröriga.
Asja teisel arutamisel ringkonnakohtus võttis Kergandberg teema taas üles. Sedakorda kohus rahuldas taotluse. Saadud vastus oli jahmatav – Jalg on Pavlihhini kaastööteadet avanud politsei andmebaasis rohkem kui nelikümmend korda. Ja koostanud pärast seda infomaatori kohta samasisulise ettekande, mis Pavlihhingi.
Istungi lõpus saatis vandeadvokaat riigi peaprokurör Norman Aasale retoorilise küsimuse. Kes riigiprokuratuuris asub uurima Jala poolt kohtus antud valeütlusi? Seaduse mõistes tähendab see kindlat kuriteokoosseisu.
Veidi hiljem algatas riigiprokurör Laura Feldmanis Hannes Jala suhtes kriminaaluurimise kohtule valetamise asjus. Mõni aeg hiljem pandi asi vaikselt kinni. Jalg väitis, et oli advokaadi küsimusest lihtsalt valesti aru saanud. Kogu lugu.
Mida vastukäivat Pavlihhini kriminaalasja uurimise asjaoludest kohtus veel selgus ja kui vastuolulisi selgitusi uurijad andsid, loe edasi Postimehe paberlehest.