Kuressaare Ametikooli õpilased said uue majaka

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värske välimuse saanud Kuressaare Ametikooli Disainimajakas
Värske välimuse saanud Kuressaare Ametikooli Disainimajakas Foto: Kuressaare Ametikool

Kunagi sepipajaks rajatud ja seejärel spordisaalina kasutusel olnud hoonesse rajati ametikooli õppebaas ning sisustati multimeedia õppeklass Apple’iarvutitega, kus õpilased saavad viimistleda oma oskusi Photoshop’i, Illustrator’i ja teiste Adobe kujundusprogrammidega. Samas on ka fotostuudio greenscreen’i, prožektorite ja valguspuldiga. Hoone nimeks sai Disainimajakas.

«Uues majas saame õppetöö raames praktiseerida kogu disainiprotsessi kujundusbüroos. Õpilased saavad suhelda tellijaga, teha hinnapakkumisi, võtta allhankepakkumisi, luua kujundusi ning valmistada kujundus- ja reklaamtöid,» räägib Kuressaare Ametikooli disainierialade juhtõpetaja Maila Juns-Veldre, kelle eestvedamisel on 2012. aasta augustis avatud õppehoonesse elu sisse puhutud.

Noorte disainerite õpetamisel on koolil kombeks kasutada videote tegemist õppemeetodina. Igas arvutis on nii Adobe kui Apple’i professionaalsed videotöötlusprogrammid, millega on valminud juba mitmed konkursitööd. Hiilgavaim võit tuli mullu oktoobris, kui Euroopa Komisjoni ränneteteemalisel loomekonkursil võideti nii publikupreemia kui ka parima video tiitel. Saadud auhinnaraha summas 20 000 eurot on investeeritud uutesse videovahenditesse ja Apple’i sülearvutitesse.

«Õppetöös on ühendatud ettevõtlusoskused ja eriala. See on kõige olulisem muudatus, mida uus maja meile on andnud. Lisanduvad erialaprojektide läbiviimine, näituste korraldamise võimalus maja galeriipinnal ja teemakohaste sündmuste korraldamine.» Multimeedia klassi kõrvale rajati kujundusbüroo, kus põhitöövahendiks on Rolandi laiformaadis printer-kilelõikur. Samasugust tehnikat kasutavad õpilased siis, kui nad kooli lõpetamise järel reklaami- või kujundusbüroosse tööle lähevad. Valmistada saab oma kujundusega T-särke, kleepse, plakateid jpm.

Rajati ka uus nahatöö klass, kus õmblusmasinate kõrval on töövahenditeks kuldamismasin-fooliumtrükipress, giljotiin ja nahaõhendusmasin. Teisel korrusel on õpilasfirma ruum, mida kooli ärierialade õpilased on kasutanud oma pikemate projektitööde «staabina»ning õpilasfirmade tegevuse arendamisel. Hoonet ühendab tervikuks avatud klaasseintega galeriipind, kus on korraldatud juba mitmeid näitusi.

Kasvav vajadus on ka täiskasvanukoolituse järele nii täiendus- kui ümberõppena, luues õppurile võimaluse saada soovi korral iseenda tööandjaks. Väljastpoolt kooli on huvi erinevate kursuste vastu, mida rajatud õppebaas võimaldab. Nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu on kõige edasise eeldus. Kuna kool on maakonna ainus kutseõppeasutus ja valminud õppebaasis omandatavad erialad küllaltki spetsiifilised, siis on kooli eesmärk pakkuda tööturule võimalikult laiapõhjalist kutseõpet. Samas koostöös maakonna ettevõtjate ja tööandjatega ning teiste vabariigi kutsekoolidega on võimalik ka lühiajaline, ainult konkreetse seadme või töö õpetus. Nüüdseks on siin juba esimesed kogemused koostöös Tallinna Polütehnikumiga, lisaks toimuvad juba teist aastat teatud valikus tunnid maakonna üldhariduskoolidele.

«Väga head tingimused aitavad meil leida ka suurte praktiliste kogemustega õpetajaid,» lisas Juns-Veldre. «Meil on õpetanud või õpetamas näiteks Skype’i ja Playtechi kogemusega inimesed, samuti meie esimese lennu vilistlane, kellel on aastatepikkune reklaamibüroos töötamise kogemus.» Investeeringuga loodud head õppetingimused on aidanud märgatavalt tõsta ametiõppe taset. Kvaliteetne materiaaltehniline õppebaas on õpilaste tagasisideküsitlustes märgitud üheks oluliseks teguriks, mis ajendab noori tulema just Kuressaare Ametikooli loomeeriala omandama.

Kuressaare Ametikooli haldusdirektor Arvo Kereme ütleb, et projektis sai tehtud rohkemgi, kui loota võis. «Kõigepealt pidime aga arvestama sellega, et rekonstrueeritavate hoonete puhul oli tegemist miljööväärtuslike, 19. sajandist pärinevate hoonetega.» Õppebaasi loomist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), projekti kogumaksumuseks kujunes enam kui 616 000 eurot. Kooli panuseks jäi osaline sisseseade –mööbel ja õppevahendid. Hoone projekt valmis tänuarhitektuurikonkursileningehitis sai Kuressaare 2012. aasta parima ehitise tiitli. Lisaks on hoone oma erinäolisusega pälvinud tähelepanu vabariiklikus mastaabis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles