Toms Ancitis: uue raamatukogu raske rada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti Rahvusraamatukogu
Läti Rahvusraamatukogu Foto: Pm

Ajalehes ­Latvijas Jaunatne (Läti Noorus) ilmus 1990. aasta septembris pisut segadusse ajava pealkirjaga artikkel «Kuldhobu, Kuningatütar ja Valguse loss». Lehes kirjutati arhitekt Gunars Birkertsi külaskäigust Riiga ning plaanist ehitada uus rahvusraamatukogu. Fotodel võis näha Birkertsit, Läti Rahvusraamatukogu direktorit Andris Vilksi ja Valguse lossi mudelit.

Artikli autor ütles: «See nädal on olnud Läti jaoks ajalooline.» Birkertsi projekt oli pälvinud nii ajakirjanikelt kui valitsuselt täit toetust. Andris Vilksi arvates oli Birkerts leidnud väga hea funktsionaalse lahenduse. Tollase kultuuriministri Raimonds Paulsi arvates oli iseenesestki mõista, et hoonet hakatakse ehitama kahe-kolme aasta jooksul. Birkertsi hinnangul võiks sedasorti hoone USAs valmida kahe, kahe ja poole aastaga, Lätis ilmselt võtaks see kauem aega, ehk isegi viis-kuus aastat, möönis veel arhitekt. Kõigile, kes tol ajal seda artiklit lugesid, jäi kindel mulje, et kohe lüüakse kopp maasse.

Sellest on möödunud üle 23 aasta, Andris Vilks on jätkuvalt Läti Rahvusraamatukogu juht. Tema kontor asub ikka veel vanas raamatukoguhoones Kriš­jāņa Barona tänaval. Selle sisustuses ei ole pärast 90ndate algust peaaegu midagi muutunud, ainult arvutid ja koopiamasinad on lugemissaale rikastanud. Need on tugevas kontrastis hoone muu nõukaaegse sisekujunduse, vanamoodsate riiulite ja raamatukogu kataloogikastidega. Andris Vilksi kabinetti viib kitsas kriuksuva puitpõrandaga koridor. Mõned kuud töötab ta veel siin. Seejärel kolib koos tuhandete raamatutega uude hoonesse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles