Huvitavalt piinlikud olukorrad

Uuel hooajal saab enim särada Helgur Rosenthal pereisa Raimondina, külalisrolli teeb teiste seas Rein Pakk. Foto: Lauri Kulpsoo

Millalgi möödunud talvel esitles Andres Maimik Tartus enda ja Rain Tolgi komöödiat «Umbkotid», mis jutustas farsiliku loo ambitsioonikatest reklaamikäparditest. Uutest projektidest kõneldes mainis ta siis seriaali, mis pidavat põhinema tõsielulistel sündmustel, ühe Tartu perekonna igapäevaelul, kus kõik, mis vähegi viltu ja ülekäte võib minna, tingimata ka läheb. Paari nädala eest algas «Hakkab jälle pihta» teine hooaeg.

Olgu öeldud, et oma sundimatus spontaansuses tundub «Hakkab jälle pihta» mulle algusest peale väga värske ja ergutav. Kindlasti leidub vaatajaid, kelle jaoks tegijate indie’lik suhtumine ei väljenda muud peale hoolimatuse, ehk koguni lugupidamatuse publiku suhtes: stseenid ei lõppegi puändiga, vaimukusi ei pillata, taustanaeru ei lasta. Ühesõnaga: nalja ei tehta. «Hakkab jälle pihta» ei ole tõsiselt võetav komöödia!

Teise hooaja avaosa vaadates paistis, et tegijate eneseteadlikkus on kasvanud. Sündmustik näis kiirem, kuid pingutatum, dialoogid väljapeetumad, kuid jäigemad, naerukohad markeeritumad, kuid selle võrra ennustatavamad. Tundus isegi, et võiks kõnelda «teise hooaja sündroomist».