Eile kogunenud valitsuse liikluskomisjon nentis, et olukord Eesti liikluses on murettekitav: mullu vähenes küll nii õnnetuste kui ka hukkunute arv, kuid langus oli väike ja üldisest avariilisuse vähenemist pole toimunud. Seetõttu on Eestil raske saavutada liiklusohutusele seatud eesmärke.
Möödunud aastal juhtus Eestis 1372 inimkannatanuga liiklusõnnetust, 2012. aastal oli see 1383. Neis hukkus 81 (87) ja sai vigastada 1708 (1707) inimest.
Liikluskomisjoni sekretäri Villu Vane sõnul hakkas alates möödunud aasta maist surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arv suurenema.
«Maist kuni aasta lõpuni hukkus liikluses 74 inimest, aasta varem oli neid 51,» märkis Vane, kelle sõnul kujunes eriti traagiliseks aasta viimane kvartal 33 hukkunuga.
«Alates 2008. aastast on liiklusõnnetustes hukkunute arv aasta viimasel veerandil vaid korra olnud suurem: 2011. aastal hukkus aasta viimase kolme kuu jooksul 38 liiklejat. Suurenenud on nii teelt väljasõitude kui ka jalgratturitega juhtunud liiklusõnnetuste arv. Samale tasemele jäi kokkupõrgete arv,» lisas Vane.
Kurb statistika ei luba väita, et riik saavutab liiklusohutusele seatud eesmärgid. «Liiklusohutusprogrammi eesmärkide saavutamiseks peaks kaks aastat olema hukkunute arv alla 71 ja vigastatute arv alla 1418 inimese aastas. See aga tähendab vähemalt 1 hukkunut ja 14 vigastatut vähem igas kuus võrreldes eelmise aastaga. Käesoleva aasta jaanuaris on aga liiklusõnnetustes hukkunud juba 10 inimest,» rääkis Vane.