Juhtkiri: tööjõupuudus on pigem hea kui halb uudis

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Pealkirjas toodud väidet võib lihtviisil põhjendada nii, et tööpuudus tähendab kannatusi neile inimestele ja nende peredele, kellel tööd pole, ning hättasattunute aitamine on koorem neile, kellel parasjagu tööd on. Tööjõupuudus tähendab vähemalt meie praegustes oludes aga seda, et üldiselt läheb Eesti majandusel hästi ning sellele probleemile võib lahendusi otsida mitmelt poolt.

Halb on see, et Eestis on hulk aega sündinud tunduvalt vähem lapsi, kui meie inimesed peret luues oleks tahtnud. Seda, et igal toredal Eesti isal ja emal pole sündinud kõiki vahvaid poegi ja tütreid, keda nad oleksid tahtnud kasvatada ja kallistada, ei saa me paraku tagantjärele muuta. Vanemapalgal oli mõju, see lisas kindlust. Loodetavasti on majanduskasvulgi soodus mõju sellele, et Eesti inimesed julgeksid lapsi saada ning tahaksid ja suudaksid neist toredaid ja rõõmsaid tegelasi kasvatada.

Demograafiliste lainete reaalsus jõudis esmalt kohale hariduse korralduses. Ülikoolid mõtlesid sellele juba ammu ning seetõttu ollakse üldiselt kohanemisvalmis. Üldhariduses on küllap samuti mõeldud, ent osaliste rohkuse ja kirevuse tõttu on reaktsioonid kohati valulikumad. Majanduse ja tööjõuturu kontekstis tundub me kõigi lastest rääkimine kuidagi külm ja kalk, aga tunnistagem, et seegi mõõde on olemas. Kui meid, vahvaid inimesi, pikaninalisi primaate, jääb siin maanurgas vähemaks, on sel ka majanduslik mõju. Me oleme ammu teadnud, et see jõuab pärale umbes 2016. aasta  paiku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles