Päästeamet alustab taas lõhkematerjali loovutamise kampaaniat

Andres Einmann
, postimees.ee päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus Raadil maa seest välja tulnud lõhkekeha.
Tartus Raadil maa seest välja tulnud lõhkekeha. Foto: Marek Kiik / Lõuna päästekeskus

Päästeamet alustab täna viiendat korda lõhkematerjali loovutamise kampaaniat, kutsides kõiki, kellel on kodus lahingumoona või muud lõhkematerjali, teatada sellest hädaabinumbril 112.

Kampaania kestab kaks nädalat, kuid koju jäänud ohtlikke esemeid saab loovutada ka muul ajal. Päästeameti demineerijad hoiatavad, et iga lõhkekeha on loodud sõjapidamise eesmärgil ning mõeldud tapmiseks ja purustuste tekitamiseks, selle kodus hoidmine on eluohtlik, teatas päästeameti pressiesindaja.

«Lõhkematerjali alla kuulub praktiliselt igasugune plahvatusohtlik materjal, kuid eelkõige peavad demineerijad silmas lõhkeainet ja lahingumoona. Inimene, kellel on kodus lõhkematerjali paneb lisaks endale ohtu ka kõik oma lähedased. Seetõttu ongi tähtis, et inimene loovutaks enda valduses oleva plahvatusohtliku materjali demineerijatele, kes teevad selle kahjutuks,» ütles päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen.

Päästeamet viis mullu läbi uuringu, mille järgi ei olnud  ligi pooled Eesti elanikest kursis, et lõhkematerjali vabatahtliku loovutamise puhul neid ei karistata. Päästeamet tuletab meelde, et Eesti seaduste järgi ei karistata inimesi, kes vabatahtlikult loovutavad enda valduses oleva lõhkematerjali olgu see lõhkeaine või lahingumoon, näiteks mürsud, miinid või granaadid.

Eelmisel aastal toimus päästeameti demineerimiskeskuse andmetel kaheksa plahvatust, milles sai viga üheksa inimest. Kokku said demineerijad ainuüksi eelmisel aastal 1479 väljakutset, mille käigus tehti kahjutuks 3569 erinevat lõhkekeha, alustades käsigranaatidest ja lõpetades lennukipommidega.

Pealtnäha kehvas seisus, roostes või sammaldunud miin on tavaliselt vägagi töökorras ja võib väiksemagi põrutuse korral plahvatada. Eriti ohtlik on lõhkekehade puudutamine, tõstmine või lahti monteerimine. Tulekahju tekkides plahvatavad need esemed kuumuse toimel, pannes ohtu nii lähedal olevad inimesed, kui ka tulekahju kustutama tulnud päästjad.

Plahvatusohtliku eseme leidmisel ei tohi seda mingil juhul puutuda. Läheduses viibivaid inimesi tuleb hoiatada plahvatusohtliku eseme eest ja ka neil ei tohi lubada seda puutuda. Leiust tuleb teatada kohe hädaabinumbril 112 ning mingil juhul ei tohi lõhkematerjali ise transportida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles