Artel aktsioonis: julge näitus, mis küsib elulisi küsimusi

Piret Karro
, kultuurikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lokaalse ja globaalse kohtumine Tartu Kunstimajas
Lokaalse ja globaalse kohtumine Tartu Kunstimajas Foto: Kristjan Teedema

Tartu Kunstimuuseumi uue direktori Rael Arteli kureeritud näitus «Kas sellist muuseumi tahtsimegi?» on aruteluplatvorm muuseumi identiteedi võimaliku muutuse üle. Üldisem teema, mida näitusel paratamatult lahatakse, on praegu aktuaalne küsimus kaasaegse kunsti olemuse, vajalikkuse ning suhte kohta traditsioonilise kunstiga. Peale selle viidatakse näitusel ülemaailmse ressursside vähenemise ja elukvaliteedi alanemise ohule ning sellest tulenevatele probleemidele.

«Kas sellist muuseumi tahtsimegi?» ei ole retooriline küsimus. Artel astub dialoogi, tuues ametialased küsimused publiku ette: kui suurt kunsti peaksime eksponeerima? Millises suunas liikuda? Mida me nii väga kardame? jne. Näituse koostamisel on säilitatud huumorimeel, esitades julgelt ka küsimusi, kuidas käituda maavärina korral ning mis saab siis, kui Godzilla ründab. Kuraatorid ootavad publikult aktiivset kaasarääkimist.

Kunstimuuseumi identiteediloome juures on tähtis küsimus, kui suurt kunsti näidata. Lahenduse on näitusel pakkunud Toril Johannessen hiiglasliku vahtplastist müüriga «Transtsendentaalne füüsika», mis on suurim objekt, mida on võimalik ühes tükis näitusemajja paigutada. Teos annab materiaalse vastuse metafüüsilisele küsimusele: täpselt nii suur on kõige suurem ja suuremat ei saa. Aga kui objekti maht taas metafüüsiliseks küsimuseks tõlkida, siis kui suure kunsti muuseum TKM ikkagi on?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles