Saadik võrdleb Kataloonia minekut jala kaotusega

Hispaania suursaadiku sõnul on Kataloonia taotlus iseseisvusreferendumi korraldamiseks vastuolus Hispaania põhiseadusega. Foto: Toomas Huik

Hispaania suursaadik Álvaro De La Riva Guzmán de Frutos usub, et tunneb Katalooniat hästi – tema perekond leidis sõja ajal varjupaiga Barcelonas, samas linnas käis ta ülikoolis. «See oleks, nagu mul amputeeritaks jalg,» võrdleb saadik tundeid, mida temas tekitaks Kataloonia eraldumine.

Mis on Hispaania valitsusel selle vastu, et Kataloonia korraldaks 9. novembril iseseisvumise küsimuses rahvahääletuse?

Meie valitsus kaitseb seadusi. Meie põhiseadus lubab referendumeid korraldada vaid keskvalitsusel. Selle põhiseaduse üle sai hääletada ka Kataloonia ning nad toetasid seda täiel rinnal – 68 protsenti katalaanidest osales hääletusel, 91,9 oli poolt. Selleks et Kataloonia valitsus ja parlament võiksid referendumeid korraldada, tuleks muuta põhiseadust.

Pealegi teame nüüd, et Kataloonia valitsus tahaks sellel rahvahääletusel küsida kaht küsimust, mis lähevad vastuollu meie põhiseaduse aluspõhimõtetega. Hispaania põhiseaduse artiklid l ja 2 ütlevad selgesti, et suveräänsuse hoidja on hispaania rahvas ja et Hispaania riik on jagamatu.

Referendumiküsimust, mis mõjutab kõiki hispaanlasi, tuleks küsida kogu riigilt. Üks osa hispaania rahvast – seitse miljonit inimest – ei saa otsustada terve 47 miljoni elanikuga riigi saatust.