Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2014/02/06/2799898t1h0cc5.jpg)
Finantsinspektsiooni uus juht Kilvar Kessler ütles, et nemad on rahva teenrid ja tegelevad nende valdkondadega, mida seadusandja ette näeb.
Millised olid kõige tähtsamad asjad, mille esimestel nädalatel uues rollis ette võtsite?
Väljapoole on kõige olulisem asi käivitada SSMi ehk Euroopa Keskpanga tehtav pangandusjärelevalve, mis tegeleb pankade kapitalijärelevalvega, käivitamine.
Ma ütleks, et see on Euroopa Liidu ajaloos pretsedenditu kehand, kus eurotsooni oluline funktsioon on tsentraliseeritud Frankfurti. Võib-olla Eestis seda paradigma muutust nii teravalt ei tunnetata ja mõnel suuremal riigil võib see olla isegi valulisem.
Sisemiste asjade hulgas on veel selliseid, mida on ka avalikkuses arutatud – uued valdkonnad, kas finantsinspektsioon peaks neis osalema, karistustemaatika, kindlustusvahendus, huvide konfliktid jne. Neid on palju ja need on igihaljad teemad.
Kas SSM vajab ka lisaressurssi, eelkõige inimesi?
Oleme mõelnud, et 2014. aastal vaatame, kuidas see käima läheb, ning seejärel otsustame, kas on vaja inimesi juurde või mitte.
Või peame vaatama, kas meie organisatsiooni ülesehitus on üldse SSMi valguses optimaalne või ei ole. Praegu on seda vara öelda.
Mis puudutab võimalikke uusi teemasid või pädevusvaldkondi, mis tulevad nii Euroopast kui ka riigi seest, siis peame vaatama, kas nende inimestega, kes meil on, suudame seda teha.
Seni oleme jäigalt prioriseerinud, millega me siin tegeleme ja millega mitte.
Praegu on valdkond, millega finantsinspektsioon ei tegele, kiirlaenufirmad.
Kui tahame kiirlaenuturgu reguleerida, tekib minu jaoks kohe küsimus, mida me täpselt tahame. Üheks lihtsaimaks [regulatsiooniks] võiks olla tegevusloa nõue: võib-olla oleksid nad mõnevõrra hoolsamad, sest kui nad pidevalt mingit regulatsiooni rikuvad, saaks neilt loa ära võtta ja nad oleksid turult väljas.
Kas see võtaks ära riski, et laenu antakse inimesele, kes seda hiljem maksta ei suuda, on vastuseta küsimus. Tõenäoliselt hoiab see ära, et ei anta pahatahtlikult laenu neile, kelle kohta on juba eos kahtlus, et ta seda tagasi maksta ei suuda.
Mina olen alati öelnud, et oleme rahva teenrid, ning kui on olemas soov, kui on olemas õiguslik raamistik ja meil on ressurssi, siis teeme järelevalvet korralikult.
Investeerimispank J.P. Morgan sai eelmisel aastal trahve ja juriidilisi ettekirjutusi kokku 20 miljardit dollarit, mis on võrdne panga keskmise aastakasumiga. Eestis on praegu maksimaalne trahvi suurus 32 000 eurot. Millal saabub aeg, kui Swedbanki võib teoreetiliselt ähvardada 200 miljoni eurone trahv?
Kas see iseenesest peaks eesmärk olema?
Üldiselt on karistamises kaks lähenemist: üks on karistuse vältimatus, teine karistuse raskus. Karistuse vältimatus tähendab seda, et sa tead, et kui teed mingi pahateo, siis saad igal juhul karistada. Karistamise raskus tähendab seda, et kui teed mingi pahateo, siis on oht, et saad suure karistuse, aga sa ei tea, kas saad karistada või mitte.
Karistusraamistik, mis on suunatud karistuste vältimatusele ja suhteliselt kergetele karistustele, finantssektoris ei toimi. Pigem toimib see, et on rasked karistused, võib-olla lõdvemad menetlusnormid.
See praktika on Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis olemas, ja kui vaadata Euroopa Liidu seadusloomet, kumab sama asi vastu ka sealt – rasked karistused, natuke lihtsamad menetlusnormid. Eestis seda praegu pole olnud, aga ma isiklikult loodan, et see paradigma muutub.
Praxise hiljutises uuringus finantskäitumise kohta selgus, et inimeste jaoks on üks suuri probleeme sõltumatute nõustajate puudumine. Pangas ei saa inimene alati aru, kas talle tehakse müügi- või nõustamistööd.
Briti finantsturg on oma müügistruktuurilt Mandri-Euroopast erinev. Brittidel on lahtine müügivõrk, kus sõltumatud finantsnõustajad müüvad nii eluasemelaene, kindlustust kui ka finantstooteid. Inimesed saavad neilt kõike vajalikku.
Eestis meil sellist struktuuri ei ole. Võib-olla on kindlustuses – kindlustusmaaklerid. Kui küsida, kas see on Eesti unikaalne probleem, siis vastus on, et ei ole – see on probleem igal panganduskesksel turul.
Eestis on olukord teiste riikidega võrreldes isegi parem, sest oleme suutnud seadusandjat veenda, et hübriidtoodetele (näiteks investeerimishoiused) oleks enne pakkumist kehtestatud kliendi hindamise nõue. See peaks tagama, et tooteid ei müüdaks neile, kel pole selleks teadmisi, vara või riskitaluvust.
Ütlesite, et olete rahva teenrid, aga samas on mitmed turuosalised kurtnud, et teilt endilt eriti nõu ei saa. Need, kes soovivad tegevusluba saada, peavad ise ära arvama, milliseid nõudeid nad täitma peavad.
Siin on tegemist rollijaotusega. Meie oleme need, kes otsustavad tegevusloa andmise üle. Finantsjärelevalve ei olegi nõustamisasutus.
Kui vaadata kauem tegutsenud ühiskondi, siis ongi teatud piir, kus järelevalveasutus ütleb, et kõik, oleme andnud informatsiooni ja tagasisidet, mis dokumente on loa saamiseks vaja. Edasi tulevad advokaadid, audiitorid ja muud nõustajad, kes suudavad taotlejat abistada. See on sellepärast, et finantsjärelevalve ei taha huvide konflikti minna, kus näiteks üks tema töötaja kipub taotlejale «advokaadina» väga detailset nõu andma ja hiljem on ta otsustusprotsessis ju selle nõuandega seotud.
Tegevusloamenetluses toimub pidev osaliste dialoog: kui näeme esitatud dokumentatsioonis mingeid riske, eks me anna aegsasti enne lõplikku otsust tagasisidet ka sellest ja võimaldame lähenemisi korrigeerida.
Kilvar Kessler (40)
Haridus
• 2005–2006 Bostoni ülikool, pangandus- ja finantsõigus
• 1996–1997 Georgetowni ülikool, õigusteadus, LL.M.
• 1995 Tartu Ülikool, õigusteadus, BA
Ametikäik
• 2014– finantsinspektsiooni juhatuse esimees
• 2008–2013 finantsinspektsiooni juhatuse liige
• 2007 Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna kolledži lektor
• 2006–2007 advokaadibüroo Tark & Co partner ja vandeadvokaat
• 2006 praktika USA väärtpaberi- ja börsikomitee Bostoni büroos
• 2002–2005 finantsinspektsiooni juhatuse liige
• 2002 Tartu Ülikooli õigusinstituudi lektor
• 1999–2002 ASi Tallinna Börs järelevalvekomisjoni esimees
• 2000–2002 ASi Tallinna Börs ülevõtmiskomisjoni liige
• 1995–2002 advokaadibüroo Tark & Co advokaat