Aastal 1989, veebruari algul puhkesid leheveergudel ja eetris vihased vaidlused selle üle, kas ENSV valitsus võiks heisata sinimustvalge lipu ka Pika Hermanni torni ja kellel üldse on õigus rahvuslippu kasutada.
Tellijale
Kalle Muuli: sinimustvalge pesupulber
8. veebruar 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstnik Heinz Valk oli juba 11. septembril 1988 korraldatud massimeeleavaldusel «Eestimaa laul» lõpetanud oma kuulsa kõne sõnadega: «Ükskord me heiskame ka Pika Hermanni torni sinimustvalge lipu! Ükskord me võidame niikuinii!» Siis oli see veel lihtsalt ilus unistus. Aga jõulupühade aegu tõmmati rahvuslipp juba Tartu tähetorni ja Kuressaare lossi torni. Narvas heiskasid kohalikud rahvarindelased, Virumaa restaureerimisvalitsuse Narva jaoskonna töötajad Juri Kostini eestvedamisel sinimustvalge lipu Hermanni kindluses. Linnavõimude nõudel tuli see sealt küll kolmekuningapäevaks maha võtta, aga mujal jäidki rahvuslipud ka pärast aastavahetust linnade sümbolhoonetele lehvima.