Riigikogu eetikakoodeks – jah või ei?

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pea iga neljas riigikogu liige soetas aastatel 2011–2012 endale Info-Autolt tavahinnast paarkümmend protsenti odavama Volvo sõiduauto, mis tekitas avalikkuses küsimusi tehingute eetilisuse üle.
Pea iga neljas riigikogu liige soetas aastatel 2011–2012 endale Info-Autolt tavahinnast paarkümmend protsenti odavama Volvo sõiduauto, mis tekitas avalikkuses küsimusi tehingute eetilisuse üle. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu eetikakoodeks on juba maist saadik varjusurmas. Parlament on lõhenenud viie võimaliku lahenduse vahel ning kui kokkuleppele ei jõuta, jääb koodeks loomata.

Pärast seda kui Reformierakonna ja SDE fraktsioon 2012. aasta novembris eetikakoodeksi esimese sõnastuse tagasi lükkasid, pole koodeksi detailide arutamiseni enam jõutud. Endiselt vaieldakse, millist koodeksit, kui üldse, parlamendile vaja oleks.

Laias laastus levib Toompeal viis vaatenurka. Karmisõnalisim neist on see, mida soovitab Eestile ka Euroopa Komisjoni värske korruptsiooniraport: eetikakoodeks koos sanktsioonimeetmetega, nagu see on kasutusel näiteks Saksamaal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles