Argo Ideon: Šveitsi juust

Argo Ideon Foto: Toomas Huik

Šveitsi valijad tegid nädalavahetusel vaid 50,3-protsendilise häälteenamusega otsuse toetada referendumil algatust «massilise sisserände vastu». Otsus lülitab riigi põhiseadusse õiguse piirata immigratsiooni kvootide ja piirarvudega ning keelab sõlmida rahvusvahelisi leppeid, mis seda ei tunnista. Võimud saavad kehtivate rahvusvaheliste lepete muutmiseks kolm aastat. Seal hulgas on lepinguid Euroopa Liiduga, kellega seni on (vähemalt teoorias) kehtinud vaba liikumise põhimõte.

Võib muidugi öelda, et Šveitsi valik sündis demokraatlikult ning sellega on aamen. Teistpidi meenutab asi pangalaenu võtjat, kes pärast raha kontole laekumist võtab kõik sulas välja ning leiab, et ülejäänud osa sõlmitud lepingust talle ei sobi. Näiteks see osa, kus nõutakse raha tagasimaksmist teatud aja jooksul. Mitmed ELi tipp-poliitikud on juba rõhutanud, et niisugust ELi-Šveitsi vahel kehtivast lepingute süsteemist «rosinate noppimist» ei ole võimalik aktsepteerida.

Mis oleks aga reaalne vastukäik, pole sugugi lihtne öelda. Praktikas on Šveits ja tema ELi kuuluvad naaberriigid suuresti integreerunud ning oleks mõeldamatu hakata nüüd mingeid piire ehitama. Väga võimalik, et vastukäigud jäävad rohkem sõnade tasemele.