Kohtud määrasid mullu Ida prefektuuri territooriumil väärtegude puhul 156 korral asenduskaristusena ühiskondlikku kasulikku tööd, mida oli oluliselt rohkem kui aasta varem.
Kohtud määravad üha enam asenduskaristuseks töötunde
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
11. veebruar 2014, 10:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülemöödunud aastast on väärtegude puhul, kus karistuseks on määratud arest või on tasumata jäetud trahvid, võimalik kohtul kohaldada asenduskaristusena ühiskondliku kasuliku tööd, teatas Ida prefektuuri pressiesindaja.
Valdavalt ehk 88 juhul määrasid kohtud asenduskaristuse liiklusnõuete rikkumiste eest. Sama tendents oli ka rahatrahvide asendamisel, kus süüdlane oli esialgselt saanud karistada liiklusnõuete rikkumise eest.
Kokku määrasid kohtud mullu Ida prefektuuris süüdlastele 3042 ühiskondliku kasuliku töö tundi, mis on 740 tundi enam kui ülemöödunud aastal. Määratud ühiskondlike kasulike töö tundide arv ulatub kahest kuni 60 tunnini. Kõige enam määras kohus 5-10-päevaseid areste, mis asendati 11-20 tunni ühiskondliku kasuliku tööga. Samas määras kohus töötundide arvuks ka näiteks 68 ja 122.
Ida prefektuuri korrakaitseteabetalituse vanemspetsialist Leana Kruuse sõnul on prefektuur kahe aasta jooksul sõlminud koostöölepped erinevate koostööparteritega, kelle juures süüdlane saab oma asenduskaristust täide viia.
«Koostöö tööandjatega olnud hea, sest alati garanteeritakse vajalikul ajal töökoht ja antakse tagasisidet süüdlast puuduva tegevuse kohta,» ütles Kruuse. Kõige rohkem tehti ühiskondliku kasuliku töö tunde Narva Aleksandri koguduses, Narva linnavalitsuses ja Rakvere kultuurikeskuses.
Ühiskondliku kasuliku töö rakendamisel on fikseeritud ka rikkumisi, kus süüdlased on oma kohustusest kõrvale hoidunud. Kruuse sõnul saab kõige probleemsemateks lugeda uimastitega seotud rikkumisi toime pannud inimesi, kellel puudub arusaam ja tahe karistuse kandmisest. «Nad tulevad ja lähevad töölt, millal neile sobilik on,» märkis Kruuse.
Möödunud aastal saadeti kahele süüdlasele kirjalikud hoiatused, 16 korral esitas prefektuur taotluse kohtusse ühiskondliku kasuliku töö tundide tagasi pööramiseks arestiks.