Debbie Harry: karjääri alguses laulsin õlle eest

Hendrik Alla
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansambli Blondie vokalist Debbie Harry tahab, et reklaam tema ajusid kõditaks.
Ansambli Blondie vokalist Debbie Harry tahab, et reklaam tema ajusid kõditaks. Foto: Reuters/ScanPix

Legendaarne punkprintsess, ansambli Blondie vokalist Debbie Harry vallutas juuni lõpus Cannes Lionsi loovusfestivalil publiku südame, lauldes enam kui 1000-pealisele Debussy auditooriumi publikule oma kuulsat laulu «Heart of Glass». Esitus toimus a cappella, aga lauljanna ärgitas publikut refrääni kaasa laulma.




Vestlus Harryga toimus traditsioonilise Creative Legendsi kohtumise raames, kus varasematel aastatel on üles astunud Patti Smith, Laurie Anderson jt tähelepanuväärsed muusikud.

«Kui ma omal ajal esinemist alustasin, olin häbelik. Ise ka imestan, kuidas ma söandasin lavale ronida. Aga mis seal ikka, mul oli eesmärk ja palju ideid,» rääkis Harry oma artistitee algusest.

Pärast seda on eelmisel pühapäeval 67-aastaseks saanud artist välja andnud üheksa albumit, pälvinud ohtralt muusikaauhindu, mänginud mitmekümnes filmis ja olnud ka Playboy modell.

Vestluses ajakirjanikega tuli jutuks ka järgmisel aastal linastuv film kuulsast New Yorgi pungiklubist CBGB, kus koos Blondiega on esinenud ka Ramones, Misfits, The Patti Smith Group ja kümned teised Ameerika pungi suurkujud.

«Oma algusaegadel mängisime seal vahel seitse päeva nädalas – lava oli tühi ja meie olime saadaval,» meenutas Harry. Ta lisas, et noil päevil maksti esinemistasu tihtipeale välja lihtsalt õlles.

Randall Milleri vändatavast filmist polnud lauljanna suurt midagi kuulnud ja lisas, et ta ise ei oleks mingil juhul nõus ennast mängima. «Aga noh, keegi pole palunud kah!»

Kuuldes, et teda hakkab kehastama Rootsi näitlejanna Malin Akerman, oli Harry rõõmsalt üllatunud, sest see artist on talle sümpaatne. Tal endal poleks aga midagi telereklaamis esinemise vastu, niikaua kui see ei solva vaataja intellekti.

«Naudin head ja vaimukat reklaami nii nagu iga teinegi inimene,» ütles Harry Postimehele. Ka pole tal midagi selle vastu, kui muusikud müüvad oma loomingu esitamisõigusi bändide turundamiseks – eks nad peavad ka kuidagi elama.

«Reklaamiga on mul selline armastuse-vihkamise suhe, nagu vist paljudel inimestel. Vihatakse reklaami kui nähtust, aga enamasti oskavad inimesed nimetada oma lemmikreklaami,» tõdes ta. Harry meelest on hea reklaam selline, mis paneb ta kõrvade vahel midagi võdisema või lükkab mõtteprotsessi väikesesse väändesse.

«Kui meie alustasime, siis ei tegeletud aktiivselt muusikamarketingiga. Põhiliselt oli see plaadifirmade rida, nemad reklaamisid plaate ja kontserte. Ja bändide brändimine oli täiesti tundmatu kontseptsioon,» rääkis Harry.

Sotsiaalmeediat peab ta üldiselt lõbusaks nähtuseks, kuid sellel on ka teatav filosoofiline mõõde: «Mõnedes religioonides on selline mõiste nagu globaalne teadvus, millega pühendunud adept võib ühendust saada. Ja ennäe! Nüüd ongi see reaalsus.»

Muusikute teenimisvõimalustest rääkides võttis ta üsna resoluutse seisukoha piraatluse vastu, sest igaühel on õigus oma töö eest tasu saada. Mullu Cannes’is esinenud Patti Smith oli selles suhtes leebem. Tema meelest on põhiline, et looming inimesteni jõuaks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles